VABALOG

Paternalism kui suhtumist mürgitav mentaliteet

Täna võis muuhulgas Delfist lugeda, kuidas piletita sõitmise eest trahvitud noormees avastas, et tal pole õigust ennast eksamile registreerida, sest koos piletita sõitmise eest saadud väärteokaristusega pikenes ka varasem kiiruse ületamise eest saadud karistus. Ma saan küll aru, et liiklusrikkumise korral oleks taoline tegevus veel põhjendatud, kuid nagu ametnike kommentaaridest selgub võib tegu olla suvalise väärteoga, milleks võib osutuda vales kohas suitsetamine või näiteks koeraga jalutamine ilma, et tal oleks suukorvi.

Iseenesest oleks siinkohal huvitav teada, kas tegu ei ole mitte teistkordse karistamisega, mis on vastuolus põhiseaduse 23. paragrahviga:

Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.

Kui inimene kandis karistuse ära, siis mulle tundub, et teisest täiesti sõltumatust väärteost tulenev karistusregistri arhiveerimise pikendamine, millega kaasneb sisuliselt täiendav karistus (ARK’is eksamikeeld), on inimeses teist korda karistamine. Või kuidas?

Teine huvitav seik kogu loo juures on aga Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialisti Allan Kasesalu selgitus:

Kasesalu selgitas, et igasugune rikkumine näitab seda, kas inimene on sobiv autojuhiloa või näiteks relvaloa taotlemiseks. „Rikkumine on rikkumine ja küsimus on inimese seaduskuulekuses,“ sõnas ta. „Laps on ikka paha, ta peab nurgas edasi seisma,“ näitlikustas Kasesalu.

Mulle tundub, ega ikka ei ole küll nii, et rikkumine on rikkumine. Meil on hulgaliselt seaduseid ja piiranguid, mille täitmist ei ole sisuliselt võimalik kontrollida ja mille rikkumine on laialt levinud. Ühtlasi on üksjagu piiranguid, mida politsei kas ei soovi või taha menetleda, sest nende menetlemiseks on vaja piiratud ressursse suunata tegevustele, kus kasu neist on üpris väike. Seega on rikkumisel ja rikkumisel ikkagi vahe.

Täiesti kohatu ja minu jaoks jälk on aga Kasesalu “laps on ikka paha, ta peab nurgas edasi seisma” kommentaar. Mulle tundub, et kui mõni ametnik arvab, et ta on täiskasvanud inimestel lapsevanema eest või seadused täidavad mingit kasvatusliku funktsiooni, siis on kuskil midagi väga valesti läinud. Taolist üleolevat suhtumist nimetatakse paternalismiks ja see on täiesti õigustatult enamuses tsiviliseeritud riikidest vähemalt avalikult põlu all. Kahetsusväärne, kuid sugugi mitte üllatav, on näha taolist suhtumist ametnike seas, kes liiga tihti peavad ennast teistest targemaks, paremaks või valgustatumaks. Sealjuures ekslikult.

Tagged with:

Categorised as: ...