Kui lahkub “per capita”, siis langeb ka SKP
Postimees kajastas Marju Lauristini esinemist Metsaülikoolis, kus Marju juhtis tähelepanu, et "ühiskonna edu ja majandusedu ei ole sünonüümid". Ma ei taha pikemalt peatuda sellel, et ühiskonna edu on juba ainuüksi mõistena problemaatiline ega sellel, et erinevatel inimestel on erinevad arusaamad edukast ühiskonnast, mis väga paljudele seostuvad just kõrgema sissetulekuga ehk majanduseduga (sealhulgas ka õpetajatel, arstidel ja paljudel teistel maksutuludest finantseeritud teenuste osutajatel), vaid hoopis artiklis toodud konkreetsemal näitel:
"Võtame näiteks SKP per capita. Selle kasvatamiseks on ju kaks võimalust – tõsta SKPd või vähendada capita'id ehk inimesi. Nii on väljaränne SKP per capita seisukohast küüniliselt võttes vähemasti lühiajaliselt hea võimalus. Üks alasüsteem võib olla edukas, teine selle tagajärjel aga hoopis põhja minna."
Kas ikka on nii nagu Marju väidab? Mulle tundub, et ei ole. Kui inimene lahkub Eestist, siis ta ei panusta enam Eesti SKP-sse, mille tõttu väheneb ka SKP per capita. Lahkujateks on ikkagi tööealised inimesed.
Keegi ei arva, et inimeste lahkumine Eestist on soovitav või lausa eraldi eesmärk, kuid üle öö sarnast palka Soome või Rootsiga ei ole võimalik maksta. Lahkujad saavad aga välismaal kogemusi ja oskusi, mida nad on ehk tulevikus taas kodumaal valmis rakendama. Tähelepanuta ei tasu jätta, et ettevõtlikud eestlased asutavad Soomes firmasid, mis loob omakorda eeldused Eesti ettevõtetel Soomest uute koostööpartnerite leidmiseks ja uute turgude hõivamiseks.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar