Neivelti jätkuvatest heietustest maksuteemadel
Indrek Neivelt tuletas taas kord meelde, et ta on astmelise tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu pooldaja. Jätkuvalt ei huvita teda taoliste muudatuste kehtestamise mõju tööhõivele või investeeringutele ning nende "pisiasjade" mõjule peab tähelepanu juhtima hoopis Jürgen Ligi.
Eraldi huvitav, et seda juttu on Neivelt ajanud juba aastaid – sama umbmääraselt ja segaselt kui täna. Uudisväärtus Neivelt järjekordsel sõnavõtul puudub ning pigem on artikli eesmärgiks lugejate tähelepanu koguda pealiskaudsuse, kuid lööva pealkirjaga "Eesti vajaks tulusid õiglasemalt jaotavat maksusüsteemi". Sealjuures ei ole kindlasti kõrgemat tulu saavate isikute arvates nende kõrgemalt maksustamine "õiglasem" ja kas eestlased taolist süsteemi vajavad kõigi kaasnevate negatiivsete kõrvalmõjudega on samuti küsitav. Kogu artikkel kubiseb aga ükskõiksusest, mille varjus jäävad segaseks mitmed olulised küsimused:
- Kui jutt käib ettevõtte tulumaksu kehtestamisest, siis jätkuvalt on kohalikus debatis üks kõige läbipaistmatumaid küsimusi, kuidas maksustamine reaalselt välja hakkaks nägema. Tegu on olulise ja keerulise küsimusega, mis jaotub veel täiendavalt kaheks:
- Riikides, kus ettevõtte tulumaks on kehtestatud, on kehtestatud ka mitmeid täiendavaid regulatsioone, mis ettevõtte tulumaksu negatiivset mõju vähendavad. Nii arendustegevuse kui investeeringute maksudest vabastamine on praktikas möödapääsmatu. Lisaks veel kahjumite edasi kandmine tulevastesse perioodidesse. Ainuüksi need kaks muudatust teevad ettevõtte tulumaksuga arvestamise riigi eelarve planeerimisel praegusest oluliselt keerulisemaks, kuid täna pole keegi isegi ettevõtte tulumaksu määra välja pakkunud rääkimate veel detailsematest regulatsioonidest.
- Mitte ükski ettevõtte tulumaksu kehtestamist pooldav isik või erakond pole täpsustanud, mida tähendab ettevõtte tulu maksustamine ettevõtja tulu maksustamisel. Vaikimine võib paljuski olla tingitud tõsiasjast, et ettevõtjaid soovitaks topeltmaksustada – kõigepealt ettevõtte tasemel ja siis veel indiviidi tasemel. Ei pea raketiteadlane olema mõistmaks, et ettevõtjate palgatöötajatest oluliselt kõrgem maksustamine tähendab ka väiksemat ettevõtlusaktiivsust koos kõige kaasnevaga. Milleks tegeleda Eestis ettevõtlusega, kui sind maksustatakse oluliselt kõrgemalt palgatöötajast?
- Naiivne ja vastutustundetu on kuulutada, et niipea kui kehtestatakse ettevõtte tulumaks hakkavad vähegi suuremad korporatsioonid Eestis tulumaksu ka maksma. Taolise väidete valguses soovitaks inimestel mõelda natuke sellele, kui palju maksvad suurettevõtted tulumaksu näiteks USA-s, riigis, kus ettevõtte tulumaksumäär on üks kõrgemaid arenenud riikides ja maksuamet üks võimekamaid maailmas. Sellele vaatamata suudab Google optimeerida enda maksuarved pea olematuks. Igasugune juttu ettevõtte tulumaksu kehtestamisest peab algama ja lõppema sellest, keda lõppude lõpuks maksustatakse, kui palju loodetakse maksutulu saada ja kui suured on muudatuse jõustamiseks vajalikud investeeringud.
Ettevõtte tulumaksust on siin blogis aastate jooksul kirjutatud piisavalt palju, et uue informatsiooni puudumisel teemal mitte pikemalt peatuda.
Küll aga väärib täiendavat tähelepanu veel üks Neivelti väide:
Uus tehnoloogia ja ka globaliseerumine on tekitanud väga suure rikkuse kontsentratsiooni, mis ei ole Neivelti sõnul jätkusuutlik. „Tulude õiglasema ümberjaotusega on vaja tegeleda, sest muidu tulevad revolutsioonid või sõjad. Sarnane rikkuse kontsentratsioon oli sadakond aastat tagasi. Millega see kõik lõppes, mäletame me kõik,” viitas ta.
Revolutsioonide ja sõdade juttu põhineb ajaloole, mida ei tasu tänapäeva konteksti üle tuua ilma vahepeal toimunut arvestamata. Sissetulekute ebavõrdsus on viimase 40 aasta jooksul (pdf) tõusnud kõigis arenenud riikides, kuid mida keegi meist täheldanud ei ole on revolutsioonid ja sõjad, mida Neivelt iseenesest mõistetavaks peab.
Möödapääsmatuks tõsiasjaks jääb, et inimesed on täna rikkamad kui kunagi varem ja mis veel olulisem, keskmiselt vanemad kui kunagi varem. Lähemate aastakümnete jooksul see trend aga pigem süveneb. XX sajandi alguses olid riikide demograafilised profiilid hoopis midagi muud kui täna, mille tõttu on ka Neivelti sajandivanused üldistused tänapäeva sobimatud. Vanemad inimesed on vähem sõjakad ning konservatiivsemad, mis tähendab, et isegi praegusest oluliselt suurem ebavõrdsus ei vii revolutsioonide ja sõdadeni. Need ajad on möödas ning laiapõhjalist toetust, mis väljenduks ka valimistel, ei paista suuremale ümberjaotamisel kuskilt. Küll aga paistab igalt poolt vanemate inimeste valimisaktiivsus koos kõigi kaasnevate poliitikatega.
Sissetulekute ebavõrdsusest on siin blogis samuti aastate jooksul mitmel erineval korral juttu olnud ning huvilistel soovitan nende postitustega tutvuda.
Neivelti artikli juures jääb aga kõige kahetsusväärsemaks tõsiasi, et midagi uut ega sisukat tal öelda pole samas kui ajakirjanikud eelistavad mõne terasema küsimuse asemel hoopis korrata vana head pealiskaudsust.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar