VABALOG

Nafta hinnast ja nafta ammendumisest – paanikata

Nafta hind on teema, millest paljudele meeldib midagi arvata, kuid millest vähesed midagi põhjalikumat teavad. Loogika, mis peitub paljude ka Eesti meedias ilmunud artiklite taga, tundub esmapilgul ahvatlevalt lihtne: nafta hinnad tõusevad, varsti saab nafta otsa ergo tsivilisatsiooni lõpp on lähedal.

Loomulikult ei ole see esimene kord, kus nafta peatset ammendumist kuulutatakse. Esimesed hoiatused tulid enne 1859. aastat, enne kui USAs oli püsti seatud esimene naftapuurtorn (enne puurtornide rakendamist saadi naftat maapinnale voolanud lompidest).

Näiteks 1855. aastast pärineb ühe naftat müüva ettevõte reklaam, kus inimesi kutsutakse üles kähku naftat ostma, enne kui see imeline loodussaadus otsa saab.

Ka nafta varude kohta on tehtud aastakümnete jooksul hulgaliselt projektsioone:

• In May 1920, the U.S. Geological Survey announced that the world’s total endowment of oil amounted to 60 billion barrels.
• In 1950, geologists estimated the world’s total oil endowment at around 600 billion barrels.
• From 1970 through 1990, their estimates increased to between 1,500 and 2,000 billion barrels.
• In 1994, the U.S. Geological Survey raised the estimate to 2,400 billion barrels, and their most recent estimate (2000) was of a 3,000-billion-barrel endowment.

Regulaarsete vahedega on nafta lõppu kuulutatud iga mõnekümne aastat tagant ja pole mingit põhjust arvata, et praegune olukord oleks millegi poolest erinev.

Põhjuseid, miks nafta hind on viimaste kuude jooksul sedavõrd kõrgele tõusnud, on mitu ja nad on tihedalt omavahel seotud, kuid ükski neist hinnatõusu põhjustest ei ole seotud nafta peatse ammendumisega. Isegi kui peame “peatse” all silmas järgmist 50. aastat.

Praegune hinnatõus on ajutine ja on tingitud peamiselt:

1. Kiirest majanduskasvust Hiinas ja Indias, kus elanikkond on muutumas tavamugavuste suhtes nõudlikumaks ja pea paljuks ka personaalse sõiduki soetamist. Samas on mõlema riigi nafta tarbimise kasv aeglustumas. Kui 2004. aastal oli see näiteks Hiina puhul 17% kandis, siis 2005. aastas ennustatakse esimese kahe kuu baasil mitte rohkem kui 6% nafta tarbimise kasvu.

2. Uusi naftavälju pole veel kasutusele jõutud võtta. Tegu on suurte investeeringutega, mis lihtsalt ei tasunud ennast varem ära. Viimase 35 aasta madalaim nafta hind saavutati vaid mõned aastad tagasi ning õigustada miljarditesse (isegi triljonitesse) dollaritesse ulatuvaid investeeringuid niivõrd madalate hindade juures ei ole lihtsalt võimalik.

3. Eelneva selgitusega samasse kategooriasse võib liigitada ka rafineerimisvõimsuse maksimumini jõudmise. Kui vaid mõned aastad tagasi ei ületanud USA rafineerimistehaste võimsused 70%, siis nüüdseks on 90% piiri ületatud ja 95% silmapiiril. Lisaks investeeringute mahukusele on rafineerimistehased üpris “ebaesteetilised” ja keegi neid enda koduõuele ei soovi. Näiteks USAs ehitati viimati uus rafineerimistehas 1970ndatel. Nafta töötlemisega tegelevad firmad on aga andnud mõista, et lähiajal pole rafineerimistehastele täiendust loota sest:

“We have been spending all of our money meeting the environmental requirements,” Greehey said. “We really haven’t had the money to spend on strategic projects. And then when you look at capacity creep…all of the low hanging fruit (for) increasing capacity has been pretty much completed.”

There hasn’t been a new refinery built in the U.S. since the 1970s, and no publicly-traded U.S. oil company is seen building one any time soon given the cost, environmental hurdles, and risk of poor returns on the investment.

Keskkonna regulatsioone võib kehtestada ja vägagi karme selliseid, kuid see väljendub ka hindandes, mida me maksame bensiini eest tanklas või kütte eest kodus või kauba eest poes.

4. Erinevad pensionifondid vaimustuvad üllatavaltki kiiresti igasugustest hinnatõusudest, kuid tsiteeriks olukorraga paremini kursis olevaid:

The oil market’s behavior this past year has been perplexing. Sure, there’s been a supply/demand imbalance, but not enough of one to account for current prices. However, factor in the huge bets on higher oil prices being made by hedge and pension funds—largely via indexed products developed by companies such as, surprise, Goldman Sachs—and things look a lot clearer. Particularly with so few investors willing to short oil.

How big is that speculative premium? Last summer, when oil was around $45, the industry consensus was $7-8 a barrel. Which means—other things being equal—it’s probably now at least $10.

Tõenäoliselt spekulatiivne element väheneb, võimsust tuleb juurde, kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid ja turg kohaneb uue olukorraga. Inimesed on nupukad olendid ja selline väike asi nagu toornaftakitsikus ei mängi pikemas perspektiivis mingit rolli.

Inimesed suudavad naftale leida ka asendajaid või välja pigistada teda kohtades, kus madalamate hindade juures selline tegevus ennast ära ei tasunud. Tim Worstall toob välja mõned alternatiivid:

1) We’ll extract oil substitutes from other sources. From the Athabasca tar sands for example. Profitable at today’s prices, at $ 100 a barrel this is a no brainer. According to the US Geological Survey there’s half a millenium’s worth of oil up there for the whole planet. Or ethanol, or bio diesel. No great change in society, infrastructure or technology. We might even follow the example of some enterprising residents of South Wales : running their cars off waste frying oil. Yes, it works, what do you think bio diesel is?
2) We’ll substitute other technologies for powering transport. Things like fuel cells running on hydrogen, which could be extracted from water via nuclear power stations. That may not be the best way to do it, or even the best technology, but at some price between $ 40 and $1,000 a barrel, one of these alternatives is going to make it into the mass market.
3) It’s axiomatic ( meaning, blindingly obvious to the initiates) that everything is substituitable. We are not restricted to thinking about ” what can I put in my car other than oil ? ” or “what power source makes oil irrelevant for cars ?”. We also have ” How will people change their behaviour if transport is expensive ? ” Can we make a decent stab at estimating this ? Is there any method or example to help us ? Oddly, yes. In the UK, petrol prices are currently $ 7.30 per gallon and at similar levels elsewhere in Europe. Tax rates of course. That is way higher than what $ 100 a barrel crude would bring to the US. Has civilisation fallen over ? With the exception of France, which arguably hasn’t had any since the end of the Angevin Empire, no. People drive smaller cars, with smaller engines. Those engines tend to have higher efficiencies than US engines of the same size. People tend to live closer to their work, and so commute less. There is less zoning in cities, allowing urban residents to dispense with a car for the daily round of shopping, drinking and eating. There is more use of mass transport, less suburban sprawl and so on and so on.

Lõpp ei ole lähedal ja paanikaks pole põhjust – kui hinnad tõusevad, siis küll hinnad ka kukuvad. Ma oleks näiteks praegu nõus kihla vedama, et aasta pärast on nafta hind tänaste hindade juures kuskil 40 USD kandis (± 3 USD).

Kas on võtjaid?


Categorised as: ...


5 kommentaari

  1. John Doe ütleb:

    Väike arvutus.

    Kui võtta aluseks hinnang, et maailma nafta varud on 3 000 miljardit barrelit, kusjuures see arvestab olemasolevaid varusid, efektiivsuse tõusu ning veel leidmata varusid ning hetkel on päevane vajadus 83 miljonit barrelit päevas ja et kuni aastani 2025 prognoositud keskmine nafta tarbimise kasv on kasv 1,9 protsenti aastas, siis oletades samasuguse kasvu jätku saame tehes väikese arvutuse, et naftavarudest jätkub kuni 56-ks aastaks.
    Lihtsalt, et oleks mingi numbriline ennustus ka.

    Aga kui sa nii kindel selles naftahinnas oled, siis võiksid raha ju börsile panna ja teeniksid vist palju rohkem 🙂

  2. Jüri Saar ütleb:

    Tõsi ta on, kuid kui sa jälgid selle postituse kõige esimest viidet (http://www.ncpa.org/pub/bg/bg159/), siis leiad “policy backrounder”-i, kus on juttu ka n.n. tõrvaliivadest, kust on samuti võimalik naftat saada. Aktiivselt tehakse seda juba praegu Kanadas ja Nigeerias on suured varud.

    Nii kuidas tehnoloogiad täiustuvad õnnestub naftat välja pigistada kohtadest, kus see varem ära ei tasunud. Mida kõrgem on nafta hind, seda mõtekam on raskemini kättesaadava nafta järele minna.

    Eelpool viidatud backrounder’is on kirjas selline lause: “Worldwide, the oil-shale resource base could easily be as large as 14,000 billion barrels — more than 500 years of oil supply at year 2000 production rates.”

    Ma arvan, et 100 aastast piisab, et mingil teisele energiallikale nagu vesinik üle minna.

  3. Paul ütleb:

    Ka mina ei näe põhjust halamiseks, et nafta saab otsa! Olen põhimõtteliselt nõus esitatud argumentidega ja rõhutan omalt poolt kaht aspekti:
    1. Nafta ja teiste orgaaniliste kütuste tarbimise juures on oluline arvestada mitte niivõrd nende peatse otsasaamise ohtu, kuivõrd keskkonda saastavat mõju.
    2. Kui õnnestub käivitada juhitav termotuuma reaktsioon ja vastavad elektrijaamad, siis võib nafta ja teised orgaanilised kütused unustada. Ennustan, et see juhtub seda varem, mida kõrgemad on nafta hinnad ja igal juhul jääb suur osa naftast kütusena kasutamata. Tööstuslikult kasutatav juhitav termotuuma reaktsioon peaks võimalik olema järgmise 10-20 aasta jooksul. Sealt veel 10-20 aastat jaamade ehitamiseks ja unustagem orgaaniline kütus!

  4. […] satun olema üks nendest inimestest, kes ei arva, et nafta lähima saja aasta jooksul  otsa saab (postitus 2005. aastast ja postitus 2008. aastast). Põhjuseks on hinnad, mis suunavad ja informeerivad – ühelt […]

  5. […] Nafta hinnast ja nafta ammendumisest – paanikata (2005) The Future of Global Oil Supply: Understanding the Building Blocks (2009) 5 põhjust, miks naftahind lähi-aastatel langeb (2008) Nafta hinnast ja nafta ammendumisest – paanikata (2005 […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga