Google’i oksjonitest ja võimalikest sarnastest rakendustest Eestis
Wired’is ilmus hiljuti artikkel Google’i AdWords programmi sünnist, arengust ja ootamatust edust, mis on oksjonitest teinud lahutamatu osa Google’i organisatsiooni kultuurist. Kuna olen ise kirjutanud oksjonite kasutamise võimalikkusest avalikus sektoris (siis veel Ülemiste ettevõtlusinkubaatori juhatajana) pakkus artikkel hulgaliselt äratundmisrõõmu, kuid eriti skeptilisuse osas:
It wasn’t long before the success of AdWords Select began to dwarf that of its sister system, the more traditional AdWords Premium. Inevitably, Veach and Kamangar argued that all the ad slots should be auctioned off. In search, Google had already used scale, power, and clever algorithms to change the way people accessed information. By turning over its sales process entirely to an auction-based system, the company could similarly upend the world of advertising, removing human guesswork from the equation.
The move was risky. Going ahead with the phaseout—nicknamed Premium Sunset—meant giving up campaigns that were selling for hundreds of thousands of dollars, for the unproven possibility that the auction process would generate even bigger sums. “We were going to erase a huge part of the company’s revenue,” says Tim Armstrong, then head of direct sales in the US. (This March, Armstrong left Google to become AOL’s new chair and CEO.) “Ninety-nine percent of companies would have said, ‘Hold on, don’t make that change.’ But we had Larry, Sergey, and Eric saying, ‘Let’s go for it.'”
News of the switch jacked up the Maalox consumption among Google’s salespeople. Instead of selling to corporate giants, their job would now be to get them to place bids in an auction? “We thought it was a little half-cocked,” says Jeff Levick, an early leader of the Google sales team. The young company wasn’t getting rid of its sales force (though the system certainly helped Google run with far fewer salespeople than a traditional media company) but was asking them to get geekier, helping big customers shape online strategies as opposed to simply selling ad space.
Vastupidiselt erasektorile, kus uuendusi tõukab kasutama nende potentsiaalne kasumlikkus, mis võib isegi esialgu skeptilised inimesed kallutada uuenduse kasuks otsustama, siis avalikus sektoris sarnased leevendavad/võimaldavad nüansid puuduvad. Ohutum on säilitada olemas olev süsteem, millega kõik on enam-vähem rahul/harjunud, kui võta kasutusele suuremaid uuendusi või proovida midagi riskantsemat.
Eks ettevõtlusinkubaatorite jaoks pakutud lahendus sai lõpuks ametlikuks ettepanekuks vormistatud, kuid mingit entusiasmi selle vastu üles ei näidatud. Täiendavaid ressursse idee teostamiseks ei antud. Küll aga tundus oksjonite mõte otsustajatele kentsakas või lausa naljakas samas kui teine osa arvas, et seda tuleks serveerida kui mängu.
Kui pole aega, pole raha ja pole isegi erilist perspektiivi asjaga tõsiselt tegelda, siis milleks enda aega lõbusatele mängudele kulutada? Ega ei kulutanudki vaid kolisin avalikust sektorist tagasi erasektorisse, kus potentsiaalselt kasumlike projekte vähemalt mõnevõrra tõsisemalt kaalutakse.
Eestis võiks tegelikult oksjoneid märksa rohkem kasutada, kuid ma ei tööta praegu valdkonnas, kus neid oleks võimalik rakendada ja mingit selgust sellest, millises ulatuses on neid võimalik kohalikus erasektoris kasutada, mul lihtsalt pole. Nii ta ongi jäänud mõtteks, mis ootab paremaid päevi või isegi paremaid tegijaid.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar