VABALOG

VIII osa: Nähtamatud ravijärjekorrad – varjatud kulud

Ravijärjekordasid on lihtne ignoreerida, sest nende kulud jäävad enamasti varjatuks ja kaudseks. Kahjuks võimaldab probleemi ignoreerimine hoiduda ravijärjekordade põhjuste, kulude ja lahenduste käsitlemisest. Eelnevalt toodud näitele toetudes on siiski võimalik mõned olulisemad kitsaskohad välja tuua.

Ravijärjekorras ootamine seoses töövõimetusega tähendab haigushüvitise maksmist, mis ulatub 80%-ni palgast. Kui operatsioon oleks toimunud esialgu määratud ajal, siis oleks haigushüvitise maksmine kestnud 6 kuud ja maksma läinud orienteeruvalt 100 000  krooni. Tasulise teenusena oleks operatsioon maksma läinud 50 000 – 60 000 krooni ja ooteaeg oleks kahanenud vähemalt kolme kuu võrra. See on kolm kuud, kus inimesele ei ole vaja maksta haigushüvitist vaid tema maksab sotsiaalmaksu, mis oleks Haigekassale raha sisse toonud.

Kui inimene on haiguslehel, siis tuleb tööandjal leida keegi tema asemele. Piisava kvalifikatsiooniga inimese leidmine ei pruugi paljudes valdkondades sugugi lihtne olla, mis tähendab täiendavaid kulutusi nii inimese leidmiseks kui enamasti kõrgema tasu (tegu on ajutise tööga lühikese perioodi jooksul) maksmist. Kui sobivat inimest ei õnnestu leida võib see tähenda sanktsioone või projektist loobumist koos komplikatsioonide ja kuludega, mis taolisel juhul on vältimatud. Ühtlasi suurendavad ravijärjekorrad kõigi nende ettevõtete riske, kelle töötajaskonnast moodustavad enamuse vanemad inimesed.

Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuringust võib leida huvitava väite, mis väärib eraldi väljatoomist just sellepärast, millest seal juttu ei ole:

EHIF has also been effective in tackling informal payments, which can be a major obstacle to transparency and accountability. Informal payments seem to be lower in Estonia than in other countries in the region (24). Although this has always been the case, it is partly due to actions taken to outlaw informal payments, plus EHIF’s swift sanctioning of errant providers (including taking them to court if necessary).

Väidetavalt on tasuta teenuse eest täiendavate maksete võtmise probleem Eestis efektiivselt lahendatud. Rahaliste maksete puhul võib see tõesti nii olla, kuid väikese riigi puhul vajab eraldi tähelepanu ka tutvuste kasutamise võimalus. Eelnevalt toodud näites lahenes ravi vajava inimese probleem just läbi tutvuste. Raha ei pruugi taolistel juhtudel üldse mängu tulla vaid üks vastutulek vahetatakse teise vastu. Tõenäoliselt ei kahtle keegi, et kõrgema sissetuleku ja haridusega inimestel on rohkem tuttavaid arstide seas. Ühtlasi on taoliste vastutulekute puhul rohkem võimalusi poliitikutel ja mõnede ametkondade töötajatel, kui erasektori töötajatel, kelle poolt pakutavat on enamasti võimalik saada ka konkurentidelt.

Kaotajaks jäävad taolises süsteemis madalama sissetulekuga ja marginaliseeritud grupid, kellel üldjuhul vajalikud tutvused lihtsalt puuduvad. Kui tegu on töötavate inimestega, siis oleks neil vähemalt võimalus teenuse eest soovi korral rohkem maksta, kuid praegu taoline võimalus puudub. Ravijärjekorrad on tänases seisuga läbinähtamatud mustad kastid, mille üle Haigekassa ei ole suuteline järelvalvet teostama (eelnevalt mainitud madalad administratiivkulud) ja millest on rohkem võita kõrgema, kui madalama sissetulekuga inimestel.

Möödapääsmatu on ka ebaõigluse küsimus, mis vältimatult ravijärjekordadega kaasneb. Inimene võib aastatega sadu tuhandeid kroone enda palgast maksta Haigekassale, kuid kui sa piinled valudes, mis sinu elukvaliteeti oluliselt vähendavad, surutakse sulle pihku valuvaigistite retsept ja suunatakse ravijärjekorda.

Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuringus toodi korduvalt välja ringloogikale põhinev väide, et erakindlustust ei ole Eestis otstarbekas arendada, sest ta mängib väikest rolli ja viimase kümnekonna aasta jooksul pole erakindlustuse kasutajate hulk kasvanud. Samas jäetakse mainimata, et Haigekassale põhinev süsteem teeb erakindlustuse kasutamise enamuse jaoks mõttetuks. Erakindlustuse ostmise puhul ei väheneks sotsiaalmaks, mida tuleks samas ulatuses edasi maksta. Ratsionaalne inimene ei hakka raha kulutama topeltkindlustusele, mis seab seega igasuguse erakindlustuse oluliselt halvemasse rolli.

Tagged with:

Categorised as: ...