Riiklik koolitustoetus libateadustele?
EAS’i koolitusosaku meede on üks lihtsamaid ettevõtjatele jagatavaid toetusi, sest summad pole suured ja eesmärk kohalike ettevõtjate oskusi ning kompetentsi tõsta on igati tervitatav.
Eelmise aasta lõpus ühe koolitusosaku taotluse täitmist nõustades heitsin ka kiire pilgu kirevale koolitajate nimekirjale, mis oli Eesti kohta aukartust äratavalt pikk, kuid kuna koolitussoov oli varasemalt määratletud, siis ei hakanud nimekirja süvenema. Küll on seda aga teinud Martin Vällik skeptik.ee’st ja seda vähemalt minu jaoks üllatavate tulemustega, sest lisaks tõsiselt võetavatele koolitajatele leidis ta koolitajate seast ka üpris kentsakaid teenuseid pakkuvaid ettevõtteid:
Tunnistan, et igasuguseid psühholoogilisi nõustamisi ja kursusi on ilmselgelt üsna keeruline pealiskaudse pealevaatamise teel umbluuks ja umbluumaks liigitada, aga kui homöopaatia, Feng Shui, tšakra, energiatase ja muud signaalsõnad hindajates kahtlusi ei ärata, siis on kusagil miskit mäda.
Võibolla polegi EAS-l pädevust koolituste taset hinnata. Võibolla on sedasi, et kui koolitajal on juba olemas Teadus- ja Haridusministeeriumi koolitusluba nagu siin väljatoodud ettevõtmistel sagedasti on, siis pole ka EAS-i asi koolituste taset kahtluse alla seada. Aga miks THM sellistele asjadele koolituslubasid jagab, jääb müsteeriumiks.
Martin toob enda postituses välja ka mitmed konkreetsed näited, millest üks kentsakam kui teine.
Üks läbivaimaid põhimõtteid maksumaksjate raha ümberjagamisel peaks teoreetiliselt olema, et teaduslikult tõestamata valdkondadele ei kulutata maksumaksja raha, mis on piiratud ressurss ja mida on sageli vaja märksa olulisemateks kulutusteks – alustades lasteaedadest ja õpetajatest ning lõpetades sotsiaaltoetuste ja pensionitega.
Kui inimesed on tõesti taolistest kahtlase väärtusega koolitustest huvitatud, siis on igati tervitatav nende soov enda silmaringi laiendada või lihtsalt meelelahutuslikust eksperimendist osa saada, kuid selleks maksumaksja raha kasutamine ei ole lihtsalt õigustatud. Liiga suur roll on pimedal usul samas kui koolituse tulemuslikust ja mõjuvust ettevõtte tegevusele või koolituse osaks saanutele inimestele pole võimalik objektiivselt mõõta.
Martin saatis ka järelpärimise EAS’ile, mille vastus on õpetlik näide sellest, kuidas tõstatud probleemi on võimalik ignoreerida:
1. Alusta probleemi tühisuse ja ebaolulisuse rõhutamisega:
Esiteks annan teada, et ajutise programmina ellu kutsutud koolitusosakute taotluste vastuvõtt lõpetatakse 4. juunil, seega kaotab teema oma aktuaalsuse juba paari päeva pärast.
2. Hajuta võimalikult palju vastutust erinevate, võimalikult suurte organisatsioonide vahel ehk viita ministeeriumitele, ühendustele, ametkondadele, komisjonile:
1. Kui organisatsioonil oli koolitusluba, sai ta nimekirja. Kõigil teie poolt välja toodud ettevõtetel on koolitusluba olemas.
2. Kui organisatsioonil koolitusluba ei olnud, siis otsustas nimekirja lisamise hindamisrühm (EAS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Koolitusfirmade liit (EKFL)). Põhilise asjaoluna vaadeldi, kes on koolitajad, milline on ettevõtte senine tegevus, milliseid koolitusi täpsemalt pakutakse.
3. Samuti vaadeldi maksuvõlgasid. Nimekirja ei pääsenud maksuvõlglastest organisatsioonid.
3. Juhi tähelepanu detailidele, mis ei puutu asjasse ja protseduurilistele nüanssidele, mis võiks välistada probleemi, kuid reaalselt seda ei tee:
EAS toetab koolitusosaku programmi kaudu vaid tööalast täiendkoolitust. See tähendab seda, et kui ettevõte leiab, et töötajal on vajalik mingisugune koolitus läbida selleks, et suurendada töösooritust, siis on tal võimalik vastavat koolitust ka taotleda, kuid enne otsustamist läbivad kõik projektid hindamise. Muuhulgas vaatab EAS ka seda, mismoodi on ettevõtja koolitust põhjendanud, miks on just see koolitus tema jaoks oluline ja vajalik.
Tegelikult pole argumenteeritud taotluse mitte-rahuldamiseks mingit alust kui koolitaja on kord juba nimekirja pääsenud, sest näiteks meeskonnatöö koolitused võivad paljuski sarnaseid funktsioone täita, mis Feng Shui või transpersonaalne-mis-iganes. Ühtlasi on segaste asjade kohta võimalik igasugust segast juttu ajada.
4) Lõpetuseks rõhuta veel kord, et tegu tühise ja ebaolulise probleemiga ja kui on soov rohkem informatsiooni saada, siis suuna inimene teise organisatsiooni poole:
Siiski, meie teadaolevalt ei ole ükski artiklis viidatud koolitaja oma teenust koolitusosaku raames pakkuda saanud.
Millised on kriteeriumid koolitusloa saamiseks, küsige juba Haridus- ja Teadusministeeriumilt.
Põhimõtteline probleem aga jääb samas kui midagi selle ennetamiseks tulevikus plaanis teha ei ole. Jääb üle loota, et Martinil õnnestub Haridus- ja Teadusministeeriumist mingi vastus saada.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar