Huvitavat lugemist nädalavahetuseks
Cover Story – lühike intervjuu ajaloolasega, kes on uurinud trüki- ja kirjastamistööstuse algusaastaid ning majanduslikku tasuvust. Paralleelid interneti kasutusele võtmisega on hämmastavaltki sarnased. Selgub, et esimesed edukad kirjastajad ei saanud edukaks legendaarsete ja oluliste teostega vaid pigem kalendrite, indulgentside ning ametlike dokumentide kirjastamisega. Väiksed väljaanded piisavalt suure tiraaziga püsiklientidele oli esimeste kirjastajate edu võti, kuid intervjuust võib leida ka teisi väärt tähelepanekuid.
* * *
Did weak copyright laws help Germany outpace the British Empire? – Der Spiegelis ilmus hiljuti ülevaade Eckhard Höffner’i uurimusest, mis võrdles autorikaitseseadusi Inglismaal ja Saksamaal, mille põhjal järeldas, et Saksamaa majanduseedu 19. sajandil oli võrreldes Inglismaaga oli paljuski autorikaitseseadustest tulenev. Matthew Lasar kirjutab Ars Technica postituses, miks Höffneri uurimuse põhjalt ei tasu liigseid järeldusi teha.
* * *
Does Your Language Shape How You Think? – New York Times’is ilmus hiljuti artikkel sellest, kuidas keel, mida räägime, mõjutab meie mõtlemist. Artikli autor hajutab kiiresti arvamuse, et sõnade või vormide puudumine ei võimalda inimestel osadest asjadest üldse mõelda ja panustab hoopis märksa väiksematele nüanssidele nagu soo andmine sõnadele või ruumis orienteerumine. Üllatav oli aga lugeda aborigeenide keele Guugu Yimithirr’i kohta ja osade inimeste võimetest leida õige ilmakaar isegi pimedas toas pärast keerutamist.
* * *
True Colors – kuigi enamus meist arvab, et Vana-Kreeka skulptuur on alati olnud marmor-valge puhtuse ja esteetilisuse etalon, siis muistsed kreeklased ise elasid hoopis kirevamas maailmas, kus enamus skulptuure olid kaunistatud värvide ning mustritega, mis olid kohati lausa kitshi kalduvalt erksad. Viimaste aastakümnete jooksul on uuema tehnoloogiaga õnnestunud vanu värvikombinatsioone selgitada ja koopiate
* * *
How panhandlers use free credit cards – pangakaardi ajastul on kerjuste elu varasemast keerulisemaks läinud, kuid mõned kodanikud on kerjustele isegi pangakaardi ulatanud ja palunud lihtsalt hiljem kaart tagastada. Üks taoline juhtum ajendas Toronto ajakirjaniku väikest eksperimenti läbi viima ja seda kohati üpris huvitavate tulemustega. Kusjuures artikli lugemisel tuleb abiks teadmine, et LCBO on Liquor Control Board of Ontario ehk piirkondlik alkoholimonopol.
* * *
Stockholm ‘egalitarian’ rental boost black market – mõned aastad tagasi sain omal nahal tunda kui tagurlik on Rootsis üürikorterite süsteem, mis on kohalike omavalitsuste käpa all. Stockholmis on olukord kõige mõttetum, kuid isegi ülikoolilinnas Lundis oli olukord sarnane. Ainus põhjus, miks ma üldse endale korteri sain oli juhus, mis oli ühe teise inimese ebaõnnest tingitud. Võrdväärsus paberil ei tähenda veel reaalset võrdväärsust nagu Stockholmi ülikooli sissepääsenud, kuid ilma elupaigata tudengid on sunnitud tunnistama.
* * *
A Summary of Adam Brandt’s “Review of Mathematical Models of Future Oil Supply” – ülevaade Adam Brandt’i hiljutisest uurimusest, mis juhib tähelepanu peatset naftaajastu lõppu ennustavatele mudelitele ja naftavarude matemaatilise modelleerimise problemaatilisusele. Mulle jäi postitust lugedes mulje, et hiljuti kirjutatud Miks naftaajastu ei lõppe kiirelt ega katastroofiliselt on pärast seda uurimust natuke tugevamal alusel. Ja kui juba naftast juttu tuli, siis väide, et nafta peaks maksma 10 USD barrelilt on piisavalt huvitav, et sellele samuti viidata.
* * *
Bjørn Lomborg: $100bn a year needed to fight climate change – mulle tundus, et Guardian serveerib Lomborgi peatselt ilmuvas raamatus toodud seisukohti kui radikaalselt ümber mõeldud seisukohta. Samas kui artiklit loed, siis midagi väga radikaalselt teistsugust Lomborg ei propageeri. Küsimus näib olevat pigem rõhuasetuses ja mõnede eelduste ümber hindamises, mis võimaldavad mõnedel inimestel Lomborg enne ära kuulata kui teda sarjama hakkavad. Eks raamatu arvustused on alles tulemas.
* * *
Interview with Thomas Sargent – huvitav intervjuu Thomas Sargent’iga, kes seadis modernse makroökonoomika koos mõttekaaslastega mikroalustele, mida paljud tunnevad täna ratsionaalsete ootustena revolutsioonina, kus robotlikud ootused inimeste käitumisele asendati strateegiliste ootustega, kus inimesed on tulevikku vaatavad ja muutustega rohkem arvestavad. Sargent’il on nii mõndagi huvitavat ratsionaalsete ootuste kaitseks öelda seoses finantskriisiga. Juttu tuleb ka pidevalt kõrgest tööpuudusest Euroopas ja töötuabiraha mõjust inimkapitalile.
Categorised as: ...
Hea valik, palju huvitavat lugemist.
Üks märkus $10 nafta kohta – naftat võib tõesti rohkem olla aga raha on veelgi rohkem ning mulle tundub, et raha kasvav hulk on peamiseks hinnatõusu põhjuseks…