VABALOG

Peatselt “kaduva” seaduse muudatuse algatamisest

Mõni kord vaatad pressiteadet ja mõtled, et kellele siis selle jutuga lõpuks kott pähe tõmmatakse – kas naiivsele valijale,  pressiteates “tanki” pistetud erakonnakaaslasele või tehakse lihtsalt ettepanekuid, millega saab pildile, kuid mis ei saa kunagi reaalsuseks osutuda. Hea näide on eelmisel nädalal sotsiaaldemokraatidelt ilmunud pressiteade SDE: kohalike teede rahastamine peab otsustavalt paranema:

Sotsiaaldemokraatlik Erakond tahab täna Riigikogus algatatud teeseaduse muudatustega suurendada märgatavalt kohalike teede hooldus- ja remonttööde rahastamist.

Sotsiaaldemokraatide ettepaneku kohaselt tuleb kohalike teede investeeringuteks eraldada vähemalt 15 protsenti riigieelarvesse kütuseaktsiisist laekunud ja teehoiuks ette nähtud summast.

Ettepanek on ju esmapilgul mõistlik, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on juba mõnda aega ettevalmistamisel ehitusseaduse muudatus, mis näeb ette teeseaduse integreerimist ehitusseadusesse. Eelnõu tasemini pole asi veel jõudnud ja lõpliku kindlust teeseaduse ühendamises ehitusseadusega ei ole, kuid arvestades seda, et tegu on tõsisema muudatusega, millega käib kaasas pea saja leheküljeline seletuskiri, siis on põhjust arvata, et pigem uus teeseaduse elemente sisaldav ehitusseadus tuleb.

Ma tõesti ei tea, mida sotsiaaldemokraatide seaduse muudatuse algatamisest arvata. Keegi võiks neile öelda, et valitsuserakondadel on hea ja pragmaatiline põhjus nende algatusega kaasa mitte minna. Äkki peaksid nad hoopis panustama juba uuele ehitusseadusele enne kui see üldse eelnõu staatuse saab? Ainult, et uuest ehitusseadusest on teehoiu rahastamine välja praagitud. Isegi sõna “rahastamine” ei ole võimalik uuest seadusest leida, mis tähendab, et kõige tõenäolisemalt hakkab rahastamine käima läbi ministri määruse, mis võib teehoiu rahastamist veelgi politiseerida.

Arvestades seda, et maanteeameti regionaalsete osakondade volitusi ja autonoomiat  on viimase paari aasta jooksul oluliselt kitsendatud, siis puudub ka regionaalsete huvide eest seisev struktuuriüksus, mis saaks piirkondliku eelarvega majandada ja seada kohalike prioriteete mitte ainult täita Tallinnast tulevaid plaane, tegevuskavasid ja ettekirjutusi.

Ma tahaks siiralt loota, et minu arusaam asjadest on natuke liiga pessimistlik ja ehk isegi ekslik, kuid ma pole veel head alternatiivset tõlgendust välja suutnud mõelda. Kui kellelgi on huvitavaid mõttearendusi, ideid või tõlgendusi, siis kommentaarid ootavad.


Categorised as: ...


One Comment

  1. nipi ütleb:

    Enne kui kohalike teede rahastamisest rääkida, tuleks üles ehitada infosüsteemid ehk siis olemasolevad ühendada. Riigimaanteede kohta on üht koma teist teada. Seda on võimalik analüüsida ja hinnata. teeregister.riik.ee on abiks.
    Kuid linna piirist lõpeb see teadmine.
    Ehk siis vallateest.
    Töö tõttu tuleb analüüsida liiklusohte – õnnetuste statistika on riigiteede osas suht hea. Kuid kust kätte saada seda, mis linnatänavatel toimub?
    Riigimaanteede kandevõime mõõtmised on tehtud ja tulemused võrgus. Linnatänavatel ka nagu midagi tehakse, kuid tulemusi ei näe kuskil. Ja teed-tänavad lagunevad. Tallinn vast ehk kõige hullemini. Miks? Saladus?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga