EL annab, EL võtab – lennake odavalt kuni veel saate
Odavlennufirmad said võimalikuks tänu Euroopa Liidu poliitikale – liberaliseerimisele ja turgude avamisele. See oli paras löök rahvuslikele lennufirmadele, millest osad on tänaseks jõudnud ajaloo prügikasti ja teised on sunnitud konkureerima madalamate hindadega.
Ja siis tuli eurokraatidel üks “tarbijasõbralik” idee, et laseks lennufirmadel kompenseerida reisijatele viivituse puhul mingi kindla summa – isegi siis kui viivitus ei ole tingitud lennufirmast. Üle Euroopa kostis väike hurraa, bürokraadid patsutasid rahulolevalt üksteisele seljale ja isegi Eesti ajakirjandusest võis lugeda, kuidas Euroopa Liidu ametnikud ikka “tavainimese” peale mõtlevad.
Kahjuks on aga EL poolt kehtestatud kompensatsioonisummad sellised, et odavlennufirmade jaoks võib neist sõltumatu viivitus reisijatele sageli peale maksmist tähendada. Kõrgemat piletihinda nõudvaid lennufirmasid ei taba uued reeglid pooltki nii valusalt. Minu küüniline väike aju ei suuda jätta spekuleerimata, et selle supi taga võib näha rahvuslike lennufirmade varjatud karvast kätt. Miks?
Ainuüksi mõne üksiku odavlennufirma lennu ärajäämine võib osutuda kallimaks kui mitu lendu kokku. Võib juhtuda, et ainuüksi riskide maandamiseks on odavlennufirmad sunnitud varsti piletite hindu kergitama – loobuma enda konkurentsieelistest.
Ma jään siiski lootma nende loovusele ja suutlikkusele uutest reeglitest leida võimalusi ja maandada enda riske muud moodi kui pileti hinda tõstes, kuid eks seda näitab aeg.
Igal juhul pole enam uusi reegleid odavlennufirmadel kuhugi ka edasi kaevata, sest alates üleeilsest on enda hinnangu uutele reeglitele andnud ka Euroopa Kohus, mille lõplik otsus nägi päevavalgust teisipäeval.
Pressiteate PDF formaadis võib leida siit samas kui natuke tagatausta võib leida EU Referendum leheküljelt.
Mida see võib tähendada?
1. Juba mõnda aega käivad ringi kuulujutud, et lennukite tehnilisi probleeme ei kontrollita enam nii põhjalikult kui varem, sest viivitused lähevad kalliks maksma. Avalikult ei julge keegi sellest eriti rääkida, kuid mõnda lennufirmat (kusjuures ei ole odavlennufirma) on juba süüdistatud reisijate eluga mängimises, sest natuke pikem kontrolli ja hoolduse asemel otsustati ettevõtta lend, mis säästis firmale päris arvestatava summa.
Ja kes Estonian Airi mõnedest huvitavatest ajalehtedest pole pole lugenud, siis Google aitab.
Olukord muutub veel huvitavamaks, kui mängu tulevad potentsiaalsed pommid ja terroristid (ptüi, ptüi, ptüi) lennukites. Kuna tõenäosus, et lennukis on pomm või terroristide jõuk on suht väike, võib maandumiste ja viivituste asemel lennufirma võta kalkuleeritud riski. Tundub, et selles suunas ka liigutaks kui see võimalikuks osutub.
2. Tegu on tegelikult üpriski mõttetu reeglite pundiga, sest juba varem pidid lennufirmad viivitustega lendude reisijatele kompensatsiooni maksma. Lisaks sellele soosib tihe konkurents lennufirmasid, mis suudavad töötada ilma reisijatele viivitusi põhjustamata või neile vastavalt olukorrale kompensatsiooni makstes. Teenuse kvaliteedi tagab konkurents mitte bürokraatia.
Inimestel on võimalik valida odavlennufirmade ja traditsioonilisemate rahvuslike lennufirmade vahel, mille piletid kallimad, kuid kus õigused suuremad. Klientide eest ei varjata teenuse olemust ja iga inimene on täpselt nii informeeritud kui ta tahab olla. Võtta odavlennufirmadelt ära võimalus maksta piletite hinnaga proportsionaalset kompensatsiooni on tarbijale mitte kasulik vaid kahjulik.
Mul on juba ema ja isa – Euroopa Liitu pole ma kunagi kolmandaks vanemaks tahtnud, sest enda arvates suudan ma hinna ja kvaliteedi vahelisi valikuid ja sellega kaasnevaid tagajärgi hinnata ja sellest lähtuvalt ka otsuseid teha.
3. Kuna õpin Rootsis, siis kasutasin Tallinnast Lundi jõudmiseks Kopenhaageni ja Tallinna vahel lendavat odavlennufirmat FlyNordic. Alates veebruarist see liin suletakse. Tõsi, täituvusega oli FlyNordicul kogu aeg probleeme (ega nad ennast eriti ei reklaaminud kah) ja tõenäoliselt on see liini sulgemise peamiseks põhjuseks, kuid vaevalt, et nad arvestusi tehes ka potentsiaalseid kompensatsiooni tasusid ignoreerisid.
Kõige kurvem selle loo juures on aga tõsiasi, et peaaegu igal lennul moodustasid valdava enamuse reisijatest keskeas Eesti mehed – lihttöölised Rootsis, Taanis ja vahest kaugemalgi, kes käivad “läänes” enda perele raha teenimas. Odavlennud on need, mis võimaldavad nendel meestel tulla koju sagedamini kui kord mitme kuu tagant – näha perekonda, sõpru ja tuttavaid. Kui odavlennud kaovad, kaotavad need mehed võimaluse tulla koju piisavalt sagedalt ja kogu pere ning elamise kolimine Eestis ära muutub varasemast atraktiivsemaks. Tõenäoliselt kolimist siiski ei toimu, pigem hoopis kannatavad inimsuhted.
Reguleerimise ja nõudmiste esitamisel on tagajärjed, kuid keda see ikka eriti huvitab. Peaasi, et kõik hea välja näeb.
Categorised as: ...
Nõustun autori seisukohaga. Ka minu arvates ei ole päris õiglane, et odavlennufirmad peavad nüüd ka nendest mitte-sõltuvatel põhjustel (näiteks pommiähvardus lennnujaamas) reisijatele maksma kompensatsiooni, mis ületab mitmekordselt lennupileti enda hinda. Alles aasta tagasi kehtestati karmimad reeglid, mis andsid reisijatele õiguse nõuda mõistliku kompensatsiooni… minu arvates sellest piisas. Võibolla on see tõesti märk suurlennufirmade lobitöö esimestest magusatest viljadest.