Immigratsiooni vajalikusest Eestis
Olen juba pikemat aeg otsinud head võimalust kirjutada immigratsioonist ja selle vajalikusest Eestis. Sealjuures ei pea ma silmas ainult kõrgharidusega spetsialiste vaid kõiki inimesi, kes on valmis tööd tegema.
Kuna töötan ettevõtlusinkubaatoris ja puutun seal igapäevaselt kokku väikefirmade probleemidega, siis kirjutasin ühe pikem loo immigratsioonist inkubaatori blogisse:
Eesti vajab juba mõnda aega mitte ainult kõrgharidusega spetsialiste vaid kõiki inimesi, kelle on olemas oskused ja motivatsioon – ehitajaid, viimistlejaid, autojuhte, müüjaid, teenindajaid, koristajaid jne. Küsimus on pigem selles, keda ja kuidas vastu võetakse. Hirm Venemaa kodanike sissevoolu ees on mõnes mõttes arusaadav, kuid mitte õigustatav väidetega nagu võtaks külalistöötajad eestlastelt ära töökohad, sest nad on valmis madalama palga eest töötama. On valdkondi, kus eesti keele oskus on vajalik kliendi teenindamiseks, kuid on mitmeid valdkondi, kus see ei ole vajalik.
Eestlased, kes on praegu hõivatud näiteks ehituse või koristusega, saaks liikuda suurema lisandväärtusega töökohtadele, kus nende keeleoskus oleks maksimaalselt ära kasutatud. Paljudest inimestest võiksid saada aga ettevõtjad, kes suudavad kliente leida ja tööde teostamist organiseerida selle asemel, et sellega ise tegeleda. Turule siseneksid uued firmad, mis suudaksid pakkuda madalamaid hindu ja mis sunniks pseudo-monopoolset seisundit nautivaid firmasid rohkem tähelepanu pöörama enda konkurentsieelistele nagu kvaliteet.
Inimesed on kõige väärtuslikum ressurss ja nende eemal hoidmine aegunud immigratsiooni poliitikaga on lühinägelik ja pikemas perspektiivis ohtlik meie kõigi heaolule.
Categorised as: ...
Toetan autori seisukohta võõrtööjõu vastuvõetavuse osas.
Lisan ka ühe omapoolse mõtte.
Sageli väljendatakse kartust, et võõrtööjõud jääb Eestisse elama ja siis hiljem on palju probleeme. Mina nii ei arva. Loomulikult on alati võimalus, et mingi osa võõrtööjõust jääb, kuid enamus ei jää ja seda järgmistel põhjustel:
1. Tööle tullakse üksi, mitte koos peredega.
2. Selleks, et pere saaks kaasa tulla peab olema elamispind, mis on tööjõudu vastuvõtval maal kindlasti oluliselt kallim, kui võõrtööliste kodumaal.
3. Võõrtöölised eelistavad elada kunagi hiljem oma kodumaal, mitte võõrriigis.
4. Võõrtöölisele on majanduslikult kasulik töötada kõrge elatustasemega riigis ja elada (koos perega) odavamas riigis.
5. Kui võõrtööjõud leiab kusagil kolmandas riigis soodsama töötasu, siis rändab ta sinna.
Minu arvates pole Prantsusmaa ja teiste rikaste riikide probleemid mitte võõrtööjõu kasutamisest vaid kontrollimatust migrantide sissevoolust. Just need nn. poliitilised pagulased tekitavad probleeme. Nemad üritavad kohale tuua oma pere, reeglina ei viitsi töötada ja ei taha tunnistada selle riigi, kus nad elavad kultuuri ja keelt.
aga mida sa arvad arutluskäigust et … kui lubada võõrtööjõudu ainult mõõdukalt või vähe juurde siis palgad tõusevad?
Asi pole nii lihtne miskit. Pahatihti tahetakse tuua lihttöölisi et neile kohalikest vähem maksta.
Saan aru kui tegu on erialadega millel spetse napib. Kuid mitte lihttöölistega.
Nüüd see loogika et kui lihttöökohad on võõrtöölistel, siis kohalikud saaks parema palgaga töödele – ma pole selles üldsegi kindel.
Toivo: palgad saavad tõusta kahel põhjusel (1) produktiivsus tõuseb või (2) nõudlus tööjõu järgi on suurem kui pakkumine. Lisaks sellele tekib küsimus sellest, et kust sa tead, millal on võõrtööjõudu mõõdukalt tulnud? Väga lihtne on teha mõnede sektorite või huvigruppide hala põhjal üldistavaid järeldusi, mis ei pruugi tegelikusele sugugi vastata.
Nipi: Isegi kui kohalikud ei pääse parem palgaga tööle jääb ära pidev surve palgatõusule, mis väljendub kõigi jaoks kõrgemates hindades. Kui praegu tõuseb tööjõupuuduse tõttu palk, siis tõuseb ka kaupade ja teenuste hind, mis sööb sisuliselt palgatõusu ära.Mis palga langemisse puutub, siis see Lihttöölisi on vähem kui tegelikult vaja oleks ja see on hakanud pärssima ettevõtlust. Näiteks erinevaid lihtsamaid teenuseid pakkuvate firmade teenuste järgi (koristus, transport, remont jne.) on päris suur nõudlus samas kui töölisi ei ole. Meil on ettevõtlike inimesi, kuid nad teavad, milline on olukord tööjõuturul ja kui keeruline on leida inimesi. See tähendab suuremaid riske ja väiksemat tõenäosust, et need inimesed ettevõtlusega soovivad tegeleda.
Töökohti ei ole mingi kindel piiratud arv vaid ettevõtjad loovad neid pidevalt juurde – nii olemas olevad kui alles alustavad. Mida mitmekesisem on meie majandus, seda suuremad on võimalused tegeleda valdkondades, milles võib-olla praegu pole veel erilist potentsiaali. Jah, kõik ei saa parema palgaga tööle, kuid paljud saavad näiteks töödejuhatajate ja isegi keskastme juhtidena. Vaevalt, et see vastus sind täiesti rahuldab, kuid midagi ehk siiski. Küsimus on valikutes ja minu arvates tasub meil pigem valida jätkuv areng ja kui stageerumine. Meil kõigil on võõrtööjõust rohkem võita kui kaotada.
Minu kommentaar siin vääris kustutamist, mitte vastust, sest viitas liigselt tegelikkusele, jah? Jätan meelde.
Anonüüm: oot, oot, oot…mina pole mitte kui midagi kustutanud ja olen nõus seda vajaduse korral tõestama. Ma juba põhimõtteliselt ei kustuta kommentaare. Praegu on tegu mingi muu probleemiga kas sinu poolt otsas või bloggeriga.
Kirjuta julgelt uuesti või saada mailiga ja panen selle ise üles. Sobib?
OK, vb tõesti minu viga. Kommentaar selline:
Eesti on tegelikult võõrtööjõu kogemuse ja võõrtööjõu hulga poolest rikas maa. Vene ajal tuli siia kohale hulk inimesi, kellest on siiani kaugelt näha, et nad on sisse rännanud, hallipassimehed või üldse passita, muukeelse haridusega, süda kuulub ka mujale. Kui ettevõtjad nendega midagi pole osanud peale hakata, kas on mõtet arvata, et nad uute sissetoodutega oskavad? Ja see argument, et “vaja on hoopis oskus-seda sinna-tänna sektorisse” ei mõju – tehke kõigepealt midagi nende ressurssidega, mis meil siin ripakil on, siis räägime edasi.
Sinu viimase kommentaari järgi, Jüri, on kõik kõige paremas korras. Millest siis see immigratsioonivajadus? Lihtsalt selleks, et “Eestlased, kes on praegu hõivatud näiteks ehituse või koristusega, saaks liikuda suurema lisandväärtusega töökohtadele” ehk kellegile teisele rohkem kasumit teenida? Millal küll hakkavad ettevõtjad *päriselt* turuga arvestama? Miks ei loobuta turu solkimisest reklaami, hinnasõja, ülevõtmiste, väliskapitali, välistööliste jne-jne abil?
Värske näide: http://www.epl.ee/artikkel/365330
“Konjunktuuriinstituudi kü-sitluse järgi oli 44% ettevõtjate jaoks tööjõupuudus oktoobris peamine toodangukasvu piirav asjaolu […] Suurem osa küsitletud ettevõtetest leidis, et nende konkurentsivõime on siiski püsinud muutumatuna nii Eesti kui ka välisturgudel.”
Tööjõupuudus on piirav asjaolu, aga samas konkurentsivõime (ehk ettevõtete üldine seisund) ei ole muutunud. Milleks siis tööjõupuudust üleüldse probleemina tõstatada?
Ja et tööjõupuudus piirab toodangukasvu??? Kas keegi on toodangukasvu üldse palunud? Äkki piisaks, kui toodetaks seda mida vaja nii palju kui vaja? Kui ei, siis võiks ettevõtjad lihtsalt tegeleda sellega, milleks töötajad valmis on, mitte nõuda oma tegevusala spetsialiste mingi mõttetu laienemise pärast.
Millal hakkavad ettevõtjad arvestama turuolukorraga?