VABALOG

Lõpuks pikemalt Rootsis kirjutatud magistritööst

Olen juba pikemat aeg lubanud enda lõputööst kirjutada, kuid olen seda teemat vältinud kuna tõenäoliselt ei paku see huvi just eriti paljudele. Et mitte laskuda liiga sügavale igavatesse detailidesse, siis kirjutan pigem protsessist kui magistritöö teemast.

Enne kui Lundi üldse läksin pidi iga programmist huvitatud inimene kirja panema ka enda huvid ja potentsiaalse magistritöö suuna. Juba siis kirjutasin, et mind huvitab informatsiooni agregeerimine/koondamine läbi turumehhanismide ning kuidas nende abil on võimalik kaasata inimeste vahel hajutatud informatsiooni.

Igal juhul olin magistritöö suuna enam-vähem juba enne Rootsi siirdumist paika pannud, mis omakord lihtsustas juba konkreetsemate teemade ja pealkirjade välja mõtlemist. Kui pidin lõpuks esitama ametliku teemadevaliku olin leidnud 7 teemat, mis olid piisavalt huvitavad, et neid uurida:

1. Prize driven innovation: an incremental curiosity or a trigger for positive externalities (Prizes and innovation)
2. The role of blogs in creating networks of innovation – exploring the limitations of codified knowledge (blogs and innovation)
3. Information and decision markets – aggregating distributed information for private or public gain (Hanson, Hayek, Surowiecki) – decision markets
4. Deregulation and liberalization as engines of innovation (deregulation and innovation)
5. Synthetic Worlds: implications of the emerging “fourth” sector (innovation in MMORPG’s)
6. Role of cultural diversity in driving user driven innovation (Postrel, McCracken, Cowen, von Hippel) – cultural diversity and innovation
7. Aubrey DeGray says man can live a thousand years but what effect will this have on society and innovation? (socio-economic consequences of immortality)

Iga teema juurde kirjutasin ka väikese selgituse koos potentsiaalsete uurimist vajavate küsimustega. Originaaldokumendi võib leida SIIT ja formaadiks nagu ikka PDF.

Üritasin leida endale potentsiaalseid juhendajaid kõikidele teemadele, kuid kahjuks õnnestus leida ainult sellele teemale, millest lõpuks kirjutasin ehk siis auhindadele – mitte et juhendajast ka selles valdkonnas väga palju kasu oleks olnud. Sellepärast ei viidanud temale kordagi enda töös, mis omakorda võis olla üheks põhjuseks, mis lõplik hinne parem ei olnud.

Enda hinde sain teada kuskil detsembri keskel ja selleks osutus väheütlev: good/pass. Eestis oleks tegu seega kas B või 4’ga. Selgitus hindele saabus aga vahetult enne jõule ning oli pealiskaudsem ja üldsõnalisem kui ma ootasin.

Vähemalt osa hindest läks minu arvates kaduma sellepärast, et hindajatel oli natuke teistsugune arusaam sellest, mis on oluline ja millele oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama – kuna juhendaja ei raatsinud aga minul poolt saadetud mustandile reageerida, siis ei saanud ma sellest ka varem teada.

Tõenäoliselt oleks suulisel kaitsmisel õnnestunud see probleem koos veel paari väiksemaga ära rääkida, kuid kuna kaitsmist polnud, siis oli ka tulemus vastav. Üritada hinnet muuta pärast seda, kui see on välja antud, on sama hästi kui mõttetu…mitte et see takistaks mul proovimast.

Igal juhul andsin enda rahulolematusest teada ka programmijuhile, kes soovitas hindajatele kirjutada, mida ma ka tegin. Mõned nädalad hiljem sain mõnevõrra üksikasjalikuma hindajate raporti, millega võib tutvuda SIIN.

Loomulikult lootsin ma paremat tulemust, kuid samas olen tulemusega rahul, sest sealt on võimalik suurema vaevata edasi minna. Kuigi olen doktorantuuri mõneks aastaks välistanud on kindlasti üks potentsiaalne teema auhinnad, sest siis saaks magistritööd edasi arendada. See on ka peamine põhjus, miks Vabalogist võib tulevikus igasuguseid auhindadega seotud postitusi ja teemaarendusi leida.

Vot.

Tagged with: auhinnad, Lund, magistritöö

Categorised as: Määratlemata