VABALOG

Eestlaste alkoholi tarbimisest – kainemalt

Olen juba nii nädal mõelnud, et kirjutaks alkoholi hüsteeriast, mis meedia vahendusel nagu iseenesest suht perioodiliselt tekib. Viimane taoline ring saavutas vist enda haripunkti eelmise nädala keskel, kui Postimehes ilmus artikkel Eestlased tahavad karmimat alkoholipoliitikat, mille peamine sõnum oli, et kui eestlaselt küsida, kas ta joob liiga palju, siis enda kohta arvab, et pigem mitte samas kui teiste kohta arvab, et pigem liiga palju.

Artiklis viidati ühele Konjuktuuriinstituudi uurimustele, mille kohaselt toodetakse Eestis alkoholi järjest rohkem ja teisele, mille kohaselt eestlaste arvates peaks alkoholipoliitika olema karmim (PDF kokkuvõtte).

Mina oleks seal tahtnud näha veel kolmandat uurimust, mis aitaks meie olukorda mõnevõrra perspektiivi panna. Nimelt on Konjuktuuriinstituut teinud uurimuse ka turistide alkoholi ostude kohta (PDF), kust selgub, et iga aasta külastab Eestit pea kolm korda rohkem inimesi kui Eestis on üldse elanikke (umbes 4,3 miljonit) ja nende ostetud alkohol vähendab puhta alkoholi tarbimist keskmise eestlase kohta vähemalt 3,5 liitri jagu. Kuna uurimuses antud hinnangud on üpris kaudsed, siis kaldun arvama, et see number võib ulatuda isegi 5 liitrini.

Erinevate meedias ilmunud hinnangute kohaselt (kiire googledamise tulemus) joob keskmine eestlane aastas 13-15l puhast alkoholi aastas. Samas näitavad natuke ametlikumad allikad nagu British Heart Foundation ja European Commission Health Consumer Protection directorate (PDF), et meie alkoholi tarbimine on isegi Euroopa keskmisest (2003 – 10,7 liitrit) madalam olles umbes 10 ja 9 liitri vahel.

Kindlasti saab suuremast ja märksa hirmutavamast numbrist lahutada turistide alkoholi tarbimise, mis moodustab seega ligi kolmandiku keskmise eestlase puhta alkoholi tarbimise kogusest. EU numbritest isegi 3 liitrit lahutades satume aga väga tublide sekka, kellel pole põhjust enda napsutamisharjumusi häbeneda.

Igal juhul paanikaks ei näi meil nüüd küll mingit põhjust olevat nagu ka alkoholipoliitika oluliseks karmistamiseks, mis sisuliselt tähendaks ühte suuremat keeldude lainet. Ei saa kohe mitte sellist lähenemist toetada ega heaks kiita ilma uurimuseta, kuhu on turistide alkoholi tarbimine selgelt sisse toodud.

Kuhu siis tõde jääb…või vähemalt tõenäolisem stsenaarium?

Üks võimalus alkoholipoliitika jätkuvaks esile tõstmiseks võib olla meie väike rahva, mille tõttu on igal eestlasel vähemalt üks tuttav, kes joob päris korralikult – tõenäoliselt päris mitme inimese eest – ning kellel tõesti oleks abi vaja.

Kui küsitlusi vaadata, siis võttes arvesse, et alkoholi tarbimine on pigem pahe, siis on inimestel kalduvus küsitluse ajal ennast pahest distantseerida ja anda enda alkoholi tarbimisele tagasihoidlikum hinnang anda kui teiste omale – isegi kui tegelikult ei pruugi tarbitavad kogused sugugi lahku minna.

Poliitilise teemana on aga alkoholi ja selle reklaami keelustamine alati atraktiivsed, sest saab apelleerida lastele, vaestele mõtlemisvõimetutele ja alkoholi ahvatlevasse kütketesse sattunud lastele, keda kõik need õhtused reklaamid jooma ajavad. Kes see siis ei tahaks lapsi kaitsta? Poliitikute jaoks suht lollikindel teema – oled alkoholipoliitika karmistamise poolt ja kohe oled parem inimene.

Mina kaldun arvama, et Eestis pole alkoholitarbimine elaniku kohta sugugi kõrge võrreldes teiste Euroopa riikidega ja valimiste eel ei tasu alkoholipoliitikale rajatud kampaaniaid eriti tõsiselt võtta, sest tegu on pigem pseudoprobleemiga.

Vastupidiseid arvamusi ootan huviga kommentaarides.

Tagged with: alkoholipoliitika, konjuktuuriinsituut, uurimus

Categorised as: Määratlemata