VABALOG

Kas Euroopa Liidul üldse on "ühtne" välispoliitika Venemaa suhtes?

Täiendatud:

Välisminister Urmas Paet ütles tänasel pressikonverentsil, et Euroopa Liit on sattunud rünnaku alla, sest Venemaa ründab Eestit.
. . .
Paeti hinnangul tuleks näiteks kaaluda erinevaid sanktsioone ning Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumise edasilükkamist. Samuti tuleks kaaluda kõneluste peatamist või mittealustamist.

Pärast Paeti avaldust on selgelt pilk pööratud Euroopa Liidu poole ja sealt tulevat vastust jälgivad tõenäoliselt päris suure huviga ka mitmete teiste Ida-Euroopa riikide esindajad.

Veel üks küsimus, mis oleks kui praegu oleks välisminister hoopis Mart Laar?
…
Viimaste päevade sündmuste taustal on huvitav vaadata, millist nägu teevad erinevad Euroopa Liidu ametnikud ja mis juttu ajavad. Täna selgus, et EL üritab mõjutada ka Moskvat meie saatkonna ümber toimuvat kuidagi ohjama, kuid kas ka tulemuslikult?

Samas on pronkssõduri ümber toimuv Eesti siseasjaks kuulutanud nii Soome kui Rootsi välisministrid nagu ka Läti ja Leedu omad. Eraldi esile tõstmist väärib aga ehk Soome välisministri üks märkus:

Mr Kanerva added that showing a solidary line and support were important, especially for the EU’s small member states.

Soomlaste arvates näib see juba natuke sekkumise moodi välja, mis on ka Helsingin Sanomate inglise keelses versioonis kajastamist leidnud.

Angela Merkel pole just käed rüppes istunud ja praegune duumasaadikute külaskäik näib olevat paljuski ajendatud just tema telefoni kõnest Putinile.

RIA Novosti vahendusel võib aga lugeda, et EL’i välispoliitikaga tegelev Javier Solana on pidanud vajalikuks teha kõne Eesti presidendile:

In a telephone conversation with Estonian President Toomas Hendrik, EU High Representative for the Common Foreign and Security Policy Javier Solana urged Estonia to avoid violence and defuse tensions, Solana’s press secretary said.

She said the EU official endorsed Estonia’s “constructive action” to normalize the situation, adding the war memorial issue was not an EU problem, but a bilateral problem of Russian-Estonian relations and should be solved through dialogue.

Kõige selle taustal on keeruline mitte ühtida EU Referendumi tagasihoidliku analüüsiga:

Apparently, Solana confirmed that he did not think this was an EU issue but a bilateral one between Estonia and Russia (just as he thought Poland’s problems with Russia were no concern of his). The question is why Solana? If the story is true he was commenting on something that is not part of his portfolio. He deals with the EU’s foreign policy while the behaviour of the Estonian police is internal EU policy.

Is Solana making noises because this is, after all, a matter for the Common Foreign Policy Supremo, there being the problem of Russia interfering with the internal matters of an EU member state? If so, why not say so? Or, perhaps, he did but RIA did not report it. Then again, no-one else seems to have reported him either.

Igal juhul kell tiksub. Kui võimalik ja kui valmis on Euroopa Liit Moskvat mingis suunas mõjutama selgub juba selle nädala jooksul, kuid üpris selge tundub olevat üks: keegi ei võta eriti tõsiselt Venemaa poliitikute üleskutseid diplomaatiliste suhete katkestamiseks, Eesti valitsuse tagasi astumise nõudmisi või sõjalise jõu ähvardusi.

Olukord Venemaal ei ole veel kaugeltki nii hull, et mõnedest Venemaa sisepoliitikast lähtuvatele avaldustele peaks keegi väljaspoolt Eestit eriti otsustavalt reageerima.

(via EU Referendum) kus on veel kolm (1, 2, 3) postitust Eestis toimuvast ja nende autor, Helen Szamuely, on Ungari päritolu ajaloolane, kes on suht immuune propagandistlikele mahhinatsioonidele.

Tagged with: Euroopa Liit, pronkssõdur, Venemaa

Categorised as: Määratlemata