Keda ja mille alusel avaliku sektoris koondada?
Kui keegi avaliku sektori jaoks tegelikult ülivajalikust koondamisest juttu teeb, siis esialgu on nagu kõik sellega nõus, kuid siis tulevad jutud õpetajatest, politseinikest, päästetöötajatest ja kuidas neid ikka koondada ei saa. Neile sooviks meelde tuletada, et arvestatav osa nendest inimestest on administratiivtöötajad, kelle otstarbekusse on põhjust suhtuda üpris kriitiliselt ja kelle koondamine ei pruugi teenuse kvaliteeti üldse mõjutada.
Avaliku sektori töökohtade koondamine ei tähenda aga vastupidiselt Alliku ja Rummi väidetele mingeid triviaalseid kokkuhoide, mida saab mõne salvrätiku nurgal vaikselt kokku liita vaid ka nende töökohtadega seonduvaid täiendavaid kokkuhoide.
Esiteks, ei tasu unustada, et töökohtade koondamine ei tähenda kokkuhoidu ainult personalikuludelt vastupidiselt muljele, mida härrad Allik ja Rumm üritavad jätta. See tähendab väiksemaid kulutusi lähetustele, koolitustele ja tagasihoidlikumaid investeeringuid kontorivarustusse.
Teiseks, on nii Allik kui Rumm kindlasti teadlikud haldusreformist ja sellest, kuidas omavalitsuste ühendamine võimaldaks koondada hulgaliselt töökohti ja kokku hoida püsikuludelt, mis nende töökohtadega kaasnesid. Lisaks sellele vabaneks haldusreformi tagajärjel ka mitmed hooneid, mis oleks võimalik enampakkumise korras maha müüa.
Kolmandaks, erinevate ametikohtade dubleerimine erinevates asutustes ja inimeste palkamine isegi siis, kui sama ülesannet võiks täita sisseostetava teenuse raames mõni eraettevõtte. Kas ametiasutusel on ilmtingimata vaja oma bussijuhti või raamatupidajat või juristi või IT-tugiisikut kui sama teenust saab sisse osta omavahel konkureerivatelt erasektori ettevõtetelt? Ühtlasi on samu funktsioone dubleerivaid ametiasutusi ja nende allüksusi piisavalt palju, et kriitilisema pilguga üle vaadata näiteks erinevad majandusanalüüsiga tegelevad üksused (MKM, Eesti Pank, Konjunktuuriinstituut, Rahandusministeerium, Arengufond).
Ma ei näe mingit mõtet laskuda banaalsetesse lihtsustustesse sellest, et meil on x ametniku 1000 elaniku kohta ja neil on y ametniku 1000 elaniku kohta. Miks see on nii võib olla huvitav akadeemiline küsimus, kuid praktikas ei ole oluline ametnike hulk vaid see, kui tõhusalt avalik sektori toimib. Mida väiksem on riik ja rahvaarv, seda olulisem on tõhusalt töötav ja mõjuv avalik sektor. Alternatiiv on kasvav maksukoorem ja rahvusvahelise konkurentsivõime arvestatav vähenemine, mis seaks aga pikemas perspektiivis kahtluse alla Eesti majanduskasvu ehk kõigi eestlaste elujärje paranemise.
Kindlasti ei ole avaliku sektori töökohtade koondamine valutu, kuid sellegipoolest tuleb sellega tegeleda.
Categorised as: ...
Avaliku sektori inimeste koondamise juures ei tohi unustada seda, et mõnes vallas on ametnikud ainukesed palgatöötajad ning muud tööd lihtsalt ei ole. Seega on ametnike koondamisel niisugustes valdades kohalikule elule ja arengule “surmav” mõju.
Ehk siis peetakse meeles. Aga see pole siiski piisav põhjus mitte koondamiseks, otse vastupidi.
Teen siin eelduse, et sellises vallas haldavad ametnikud ainult oma valla asju, mitte pole sinna outsource’itud ümbritseva haldusala või kõrvalvalla juhtimist. Kui on, siis pole ka koondamise korral tingimata häda karta.
Sellise valla inimesed ei tee siis absoluutselt mitte midagi, mida teised inimesed (raha eest) tahaksid või mis kellelegi kasulik oleks, vaid ainult “haldavad” oma elu?! Niivõrd surnud vallas elamist ei peakski ainult ametnikutöö eest abiraha andes elus hoidma. Kui eesmärgiks on elu võimaldamine täiesti igas eesti paigas, kuitahes töö- ja ärivõimalusteta, tuleks see ümber kujundada näiteks Traditsioonilise Eesti Külaelu Säilitamise Stipendiumiks, mille suurus sõltub rahvariideseelikute arvust ja süldisöömisest kehakaalu kohta kuus.