IMF’i “Doing Business 2009” ja Eesti langemine neli kohta
IMF’i ettevõtluse reguleerituse iga-aastane uuring “Doing Business 2009” (või kokkuvõtte PDF) on avaldatud ja Eesti tulemuseks jätkuvalt märkimisväärne 22 koht. Võrreldes eelmiste aastate järjest paranevate kohtadega (2008 oli Eesti 18. kohal) on aga siiski tegu väikese tagasilöögiga. Samas ei ole Eesti languse põhjuseks niivõrd ettevõtluse järjest kasvav reguleerimine kuivõrd tõsiasi, et mitmed teised riigid on meist mõnevõrra usinamad olnud ettevõtlusega tegelemise lihtsustamisel.
Nii on Eestist tänu mitmetele reformidele möödunud ja saavutanud parema koha: Tai 13. koht (2008 – 19), Georgia 15. koht (2008 – 21), Saudi-Araabia 16. koht (2008 – 24), ja Malaisia 20. koht (2008 – 25). Kõige usinamatest reformijatest kaks (Georgia ja Saudi-Araabia) on reformide läbiviimise edukuselt vastavalt 5. ja 7. kõige agaramad. Eesti langemine mõned kohad pole aga kaugeltki unikaalne nähtus. Sarnaselt Eestile pidid ka mitmed teised lähipiirkonna riigid mitu kohta loovutama: Norra (-1), Soome (-1), Rootsi (-3), Belgia (-3), Shveitsi (-6), Saksamaa (-5), Austria (-4) ja Läti (-3).
Tegelikult oleks võinud Eesti koht värskes uuringus ka oluliselt kõrgem olla kui uus Töölepingu seadus poleks populistliku virr-varri sisse toppama jäänud. Praeguse seisuga on Töölepingu seadusega reguleeritud töötajate värbamise kategoorias Eesti koht häbiväärne 163. võimalikust 181. kohast. Uus ja märksa paindlikum Töölepingu seadus võiks Eesti üle öö viia esikümnesse. Raske uskuda, et nii Soomes kui Rootsis on töötajate värbamine märksa lihtsam, kuid nii see kahjuks tundub olevat.
Kahju, et ametiühingute juhtkonna huve teenivad avaldused ei maini vallandamisest rääkides, et kui on lihtsam vallandada, siis on ka julgem värvata ja seda just taolistest gruppidest nagu noored, piiratud kogemuse ja haridusega, piiratud keeleoskusega inimesed. See, et paljud nendest inimestest on praeguse Töölepingu seaduse tõttu tööta või sunnitud varimajanduses tegutsema, ei lähe aga AÜ’de juhtkonnale midagi korda. Pole liige, pole olemas.
Loodetavasti uus Töölepingu seadus tuleb varsti ja oluliselt parem kui praegune.
Jätkuvalt on Eestis probleemsed (PDF) ettevõtete sulgemine ja investorite kaitse. Ettevõtete maksukoormus on meil samuti lähinaabritest nagu Taani, Soome, Läti, Leedu, Norra ja Poola kõrgem, mis annab veel kord põhjust väita, et makse saab ja peab jätkuvalt langetama mitte välja mõtlema viise, kuidas saaks varasemate aastate kulutuste taset võimalikult vähe kokku tõmmata või maksutõusuga juurde koguda.
Järeldusi: muretsemiseks pole veel esialgu põhjust, kuid 2009. aasta eelarve üle kemplemise käigus on mitmed initsiatiivid unarusse vajunud samas kui mitmed teised riigid on jätkanud reformidega. Edukaimad neist on Eestist juba möödunud. Kui Eesti koht järgmisel aastal jälle esi kahekümnes pole, siis ei ole enam a erilist põhjust ettevõtjasõbralikkusega hoobelda.
Muide, juhiks tähelepanu ka sellele, et igasugused ettevõtlustoetused (milleks iganes nad ka pole) ei leia IMF’i uuringus mingit mainimist. Selleks on tõenäoliselt kaks põhjust (1) pole erinevate riikide vahel ilma suuremate pingutusteta võimalik ettevõtlustoetusi objektiivselt hinnata ja (2) ettevõtlustoetused on suunatud väga vähestele ettevõtetele, mis on piisavalt suured, et palgata inimene bürokraatia ja tingimuste mõistmiseks samas kui võimalus meelevaldselt sekkuda ja eelistada on liiga suur.
Categorised as: ...
Pole nagu märganudki, et näiteks Äripäevas või mõnes teies suuremas Eesti päevalehes oleks IMF uuringu tulemust tõsiselt analüüsitud!? Huvitav, et miks see kaubaks ei lähe?