VABALOG

Kolm näidet informatsiooni visualiseerimisest

Kuna ilmad näivad lugejaid ja kirjutajaid arvuti tagant õue tõmbavat, siis pakun Vabalogi lugejatele vahelduseks midagi natuke visuaalsemat.

Inimeste ruumi ja värvi taju on sügavalt seotud nende arusaamaga maailmast. Tihti suudame informatsiooni vastu võtta ja “haarata” paremini just läbi kujundite, värvide ja ruumitaju kui teksti, mis kannatlikult proovib meile näiteks selgitada, et “17% ei oota, 1/3 pigem ootab ja pooled pole veel otsustanud kas oodata või mitte”.

Lugeda läbi lause, kus leidub palju üleliigset või heita pilk mõnele graafikule – üks ei välista teist, kuid väärtustades üha rohkem ja rohkem aega peame suutma eksponentsiaalselt kasvavas inforägastikus paremini orienteeruda, haarata rohkem informatsiooni kiiremini ning keeruliste infovalimite puhul läbi viia kiireid meta-data (informatsioon informatsiooni kohta) analüüse, mis võimaldavad meil paremini mõista protsesside kulge ja suundi.

Informatsiooni visualiseerimisest wiki’des

Viimaste nädalate jooksul olen avastanud ennast ühe rohkem ja rohkem wiki’dest ja nende rakendustest huvitumas. Mõned praktilised lahendused Peeter Marvetilt ja Wollilt on andnud hulka ideid, mis võivad märgatavalt muuta seda, kuidas mingid protsessid kulgevad.

Visuaalne kujutus Wikipedia “Brasiilia” sissekande arengust (Allikas: IBM)

Sellepärast pakkus mulle huvi ka IBM poiste/tüdrukute poolt välja töötatud History of Visualization Application ehk:

a tool for visualizing dynamic, evolving documents and the interactions of multiple collaborating authors. The application includes online help, as well as a plug-in for retrieving the history of a given page from any MoinMoin “wiki.”

Kui wiki’t kasutada aktiivselt näiteks projektijuhtimises, siis oleks HoVA’st kasu projektist ülevaate saamisel või hilisemal kitsakohtade analüüsil, mis võimaldaks selgemalt probleemid välja tuua – osalejatele mitte ainult rääkida probleemidest vaid näidata, võimaldada omavaheliste seoste sügavamat mõistmist.

Searhscapes – informatsiooni geograafia

Ma pole sugugi kindel, kuidas seda kirjeldada või kas sellest ka mingit kasu kellelegi on (peale infrastruktuuri spetsialistide), kuid internetist võib leida palju informatsioon, mis on seotud konkreetse geograafilise asukohaga. Suurtest büroohoonetest võib vahel leida kümneid kui mitte sadu firmasid, millel on oma kodulehekülg, kus viide ka nende füüsilisel aadressile.

Info-geograafiline kujutis Manhattanist New Yorgis (Allikas: Searchscapes)

Searchscapes visualiseerib selle informatsioon ja nagu võib näha internetis olevalt näidiselt, loob virtuaalse geograafia, kus maastiku kuju määrab mingile kindlale aadressile viitavate lehekülgede arvu. Autorite endi sõnades:

Each person constructs his/her image of the city. This image is made out of facts, memories, experiences, stories, news – mostly invisible data, and not only of architecture, buildings and streets. “SEARCHSCAPES: MANHATTAN” is an attempt to create a tridimensional map of Manhattan, using existing data from the web.

The objective is to compare the city’s “physical spaces” and “information spaces” (search results). This is an attempt to materialize information: to give it dimension and physicality

Informatsiooni disain – huvitavalt, värviliselt…esteetiliselt?

International Network Archive pakub enda külastajatele kuus “valdkonda”, mida üritatakse kujutada visuaalselt kaardistades nii omavahelisi seoseid kui kvantitatiivseid näitajaid:

The following six maps deal with an array of major current world issues, from the serious to the seriously frivolous. They were developed for the INA by Jonathan Harris of Flaming Toast Productions.

Midagi kontorisse või koju seinale, mis mitte ainult ei köida pilke vaid pakkub ka informatsiooni ja alust edasiseks diskussiooniks.

Ülemaailmsest tubakakaubandusest (Allikas: INA)

Virginia Postrel on juba mõnda aega väitnud, et inimeste jaoks omavad üha rohkem ja rohkem väärtust esemete esteetilised omadused. Antud juhul võiks püstitada kaks küsimust:
1) kumma sa ennem seinale paneks, kas ilusa ja värvilise kujundatud infoplakati või rida väljatrükke erinevatest allikatest?
2) kumma eest oleksid sa nõus rohkem maksma – ilu või informatsiooni eest?

Boonusküsimus: kas eestlased ka midagi taolist teevad? Kui ei, siis miks?

Post Scriptum: Kui Informatsiooni disain pakkus huvi, siis vaata kindlasti ka Number27


Categorised as: ...


2 kommentaari

  1. Jüri Saar ütleb:

    “17% ei oota, 1/3 pigem ootab ja pooled pole veel otsustanud kas oodata või mitte” – mida oodatakse…Godot-d loomulikult 🙂

  2. Paul ütleb:

    Pakun tasulist visualiseerimistööd ühe rahvusvahelise projekti raames. Kuidas oleks? Ise tead, kuidas mind leida!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga