VABALOG

Valimiste eel on kohustuslik ajateenistus tõusmas Rootsis päevakorda

Kui ajateenistusest käib läbi vaid kuuendik selleks vanuse poolest sobivatest noormeestest, siis on põhjust tõsiselt hakata mõtlema sellele, mis peaks olema kohustuslik ja kas selliselt kohustuslikkusel on ka mingit sügavamat mõtet – kellele see üldse kasulik on.

Tunduvad loogiliste küsimuste moodi, mida peaks ka Eestis arutama, kuid eelnevaid mõtteid mõlgutavad hoopis Rootsi parempoliitikud:

Writing in Svenska Dagbladet on Tuesday, Eskil Erlandsson (Centre party), Ola Sundell (Moderate party), Allan Widman (Liberal party), and Erling Wälivaara (Christian Democrats) pointed out that during the 1980s most young men went through military training, but last year only 9,225 took part.

They said the defence department has set a goal of 8,000 youngsters to be trained each year – only one sixth of the possible total.

Sweden is not threatened by invasion and the best way to make the country safe is to push for peace in other countries, said the four, adding that most do not want to do their military service abroad.

They said the military has attempted to train a large group in the past hoping a certain percentage would be willing to do foreign service. The four said since nearly two thirds of those trained do not want to fight abroad, the country is dumping billions of kronor on those who stay close to home.

The Alliance members said the military decided in 2004 to focus only on those who take part willingly, but noted that young men are still legally bound to do their military service.

The four said in SvD that too many youngsters go to jail because they do not want to enter the military, which benefits neither the military or the individual.

Paralleele Eestiga nii et vähe pole, ainult et vastupidiselt Eestile on Rootsis poliitikuid, kes julgevad välja öelda seda, mis igale asjast huvitunule vähegi selge.

Ajateenistus on jäämas ajaloo ja kujuneva julgeolekulise reaalsuse hammasrataste vahele. Iga aastaga lisandub arenenud riike, mis distantseeruvad ajateenistusest kui tõsiselt võetavast kaitsejõudude komplekteerimise meetodist.

Ajateenistus kaob ka Eestis, küsimus ei ole minu arvates niivõrd “kas” kui “millal”.

Samal teemal Vabalogis varem kirjutatud postitused leiab siit.


Categorised as: ...


4 kommentaari

  1. paul ütleb:

    Ei tahaks nõustuda väitega, et Eestis ei ole kohe ülse poliitikuid, kes julgaks avalikult esineda kohustusliku ajateenistuse vastu. Minu arusaamist mööda on kaitseminister Jürgen Ligi üsna selgelt üldise ja kohustusliku ajateenistuse lõpetamise poolt! Ja õigesti teeb, kuigi poliitiliselt on see täna veel ebapopulaarne seisukoht.

  2. Jüri Saar ütleb:

    Tõsi, Ligi on sõnavõtnud, kuid viimasel ajal üha vähem ja ettevaatlikumalt, sest ajateenistuse kritiseerimine tuleb tänu teistele poliitikutele nagu bumerang tagasi. Ei pea kaugemale vaatama mõne näite leidmiseks – viimati kasutas võimalust Arnold Rüütel mereväe paraadil.

    Ma loodan, et sõnavõtte vähendades ja vaikselt tegutsedes õnnestub tal olemas olevat süsteemi mingis mõistlikumas suunas mõjutada, kuid eks elu näitab.

  3. Anonymous ütleb:

    Eks ajateenistus ole selline hää teema, mille lõpetamist populistlikult välja hõigata, sest kõlapinda leiab ka ilma argumentatsioonita ning saab end veel “rahuvõitlejana” eksponeerida.

    USAs oli enne eelmisi presidendivalimisi sama debatt, aga seal oli mõistagi teemaks võimalik ajateenistuse taastamine.

  4. Jüri Saar ütleb:

    Ei, USA’s ei olnud ajateenistuse taastamine kunagi tõsiselt võetav ja mõlemad presidendikandidaat distanseerusid ajateenistusest ning selle toetajatest. Jah, mõned rahvasaadikud sellel teemal natuke häält tegid, kuid ei midagi, mida saaks tõsisema debatina esile tõsta, sest isegi sõjaväelased on selle vastu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga