Millal on maksude kogumine mõttetu?
Ma olen viimased kümmekond (!) aastat Amazonist raamatuid tellinud. Selle aja jooksul olen näinud, kuidas Amazoni teenuse kvaliteet kõigub, kuid mis veel huvitavam, olen saanud ka hea ülevaate sellest, kuidas postipakid Eesti tollist läbi tulevad.
Olen näinud 1990.ndate teise poole avatusest ja lihtsusest, kus piisas sellest, et paki maksumus jäi alla 1000 krooni, et sa saaks selle enda lähimast postkontorist tasuta kätte; näinud hoogsat EL’iga liitumise eelset tsentraliseerimist (üks puha mis paki maksumus ei olnud, ikka tuli Pallasti tänavale ronida) ja Euroopa Liiduga liitumise järgset detsentraliseerimist (pakid saadetakse lähimasse postkontorisse koos tollideklaratsiooniga) ning süsteemi internetiseerimist.
Kirjutama seda postitust ajendas aga tänane pakitoomine, mis üllataval kombel illustreerib ka maksude kogumise kohatist absurdust. Nimelt oli koju tulnud postiteatisel kirjas, et impordimaksud on 44 krooni ja teenustasu on 58 krooni. Küsimusele, mida teenustasu endas sisaldab, sain ma vastuseks, et tollideklaratsiooni täitmist.
Inglise keeles nimetatakse maksude kogumise kulusid sageli “dead-weight cost’iks” ehk raha kättesaamiseks vajalikud kulutused, mida poleks ilma maksude kogumise vajaduseta. Minu loogika ütleb, et kui maksude kogumine on kallim, kui maksudest saadav tulu, siis ilmselgelt pole seda maksu vaja koguda või midagi on vaja drastiliselt ümber mõelda, et maksude kogumiskulusid vähendada.
Kujutage endale ette olukorda, kus te ostate endale poest näiteks 400 kroonise tooli ja teile teatatakse, et tooli kohale toimetamine maksab 500 krooni. Kas te üldse hakkaks tooli sellisel juhul sellest kohast ostma ja palju see tool teile lõpuks maksma läheb?
Jah, summad on enamuses füüsiliste isikute postipakkide puhul väiksed ja nende maksmine ei ole kellelegi suuremaks probleemiks. Sama ei tasu unustada, et maksude kogumisega kaasnevad alati kulutused ning mida keerulisem (ja mitme astmelisem) on maksusüsteem, seda suuremad on maksude korjamise kultused. Kahjuks me ei kuule suurt midagi maksude kogumise maksumusest, sest me tasume need kulutused kaudselt nii, et igasugune otsene seos maksude kogumiseks vajalike kultuste ja maksudest laekuva tulu vahel puudub.
Mida ma selle kõigega öelda tahan – maksude kogumine ei ole kuludeta tegevus ning mida keerulisem on süsteem, seda kõrgemad on kulutused ja bürokraatliku jäikuse juures on sellised absurdsused vältimatud.
Huvitav on aga see, et praeguses absurdsuses ei saa süüdistada Eesti Posti, ei Maksu- ja tolliametit ega isegi teha suuremaid etteheiteid valitsusele, sest praegune importide maksustamissüsteem on üleeuroopaline ning isegi kui kohalikud ametnikud mõistavad, et absurdne on koguda makse, mille kogumine on kallim kui maks ise, ei saa nad sinna midagi teha.
Keegi Eestis ei saa sinna midagi teha. Teretulemast Euroopa Liitu!
Categorised as: ...
Muidugi on situatsioon absurdne, kuid minu arvates saaks Eesti poliitikud siin midagi üritada küll. Keegi pole neil keelanud Brüsselis proovida see absurdne olukord esile tõsta ja taotleda mõistuse võitu lolluse üle.
Arvan, et ka Brüsselis võib teatud kogus ajudega inimesi olla!
Kirjutasin samast asjast poolteist aastat tagasi, tundub, et midagi pole muutunud:
http://rainrannu.blogspot.com/2005/03/protsessiinnovatsioon-eesti-postis.html
… ja endiselt annab ka täitsa ilusti Amazonist ja mujalt tellida pakke selliselt, et maksumus veidi alla tollitava piiri jääks.
Lugesin su postituse läbi ja peab tunnistama, et väga tuttav protsess 😛
Samas ei raatsi ikkagi üks haaval raamatuid tellida ja olen läinud selle mõne protsendise impordimaksu teed – ma tavaliselt alla kolme raamatu eriti ei telli.