Jooksevkonto puudujäägist – stressivabalt
Üks Vabalogi truudest lugejatest suunas minu tähelepanu Citibanki hiljutisele hinnangule, mille kohaselt pole jooksevkonto puudujääk Baltimaade jaoks mingi oluline teema, millele tasub erilist tähelepanu pöörata või veel vähem järeldada, et meid ootavad ees mingid suuremad probleemid:
Kiiresti kasvava majanduse puhul näitab jooksevkonto puudujääk suuri investeeringuid, mis on vajalikud majanduslikuks konvergentsiks.
Baltimaad on Citigroupi andmeil investeeringute ja sisemajanduse koguprodukti suhte poolest juhtivad riigid arenevatel turgudel.
Lätis on tarbekaubad mitme viimase aasta jooksul moodustanud viiendiku impordist ja valdava osa impordist annavad seejuures masinad ja kapitalikaubad.
Kuna imporditud seadmete muutumine kasumlikuks võtab aega, püsib kaubavahetus teatud aja jooksul puudujäägis.
Citigroupi hinnangul ei mõjuta jooksvkonto puudujääk Baltimaade ühinemist eurotsooniga.
Jooksevkonto puudujääk on probleemiks, kui seda kaetakse lühiajaliste väliskohustustega, mille äkiline kustutamise vajadus võib survestada riigi valuutat ja äärmuslikul juhul kogu finantssüsteemi.
Baltimaades on jooksevkonto puudujääk finantseeritud pikaajalise kapitaliga välismaiste otseinvesteeringute vormis ja valdavalt laenudega Põhjamaade pankadelt. Citigroupi hinnangul pole oodata protsessi pöördumist lähiajal – Põhjamaade pangad on teinud investeeringuid pikaajalises perspektiivis. Riikide välisvõlg on samas madal.
Kui päris aus olla, siis mind on ära tüüdanud, kuidas mõned räägivad jooksevkonto puudujäägist kui mingist olulisest mõõdikust samas kui jooksevkonto olemusest näib neil endil olevat väga segane pilt ja seda ilma laiemat majandusliku konteksti vaatamata.
Ma ei pretendeeri mingitele põhjalikele makromajanduslikele teadmistele, kuid kui jooksevkonto puudujääki vaadelda laiemas majanduskasvu kontekstis on keeruline mingit põhjendamatut hala tõsiselt võtta. Kui nendelt hädaldajatelt küsida, et milliseid negatiivseid tagajärgi kõrge jooksevkonto puudujääk endaga kaasa toob, siis kui peale kukla kratsimise sealt midagi tuleb, siis algavad need vastused formuleeringuga: “Juhul kui majanduskasv peaks aeglustuma ja välisinvesteerignud oluliselt vähenema, siis…”, mille peale mul on alati kiusatus öelda, et kui nii peaks tõesti minema, siis jooksevkonto puudujääk on üks meie väiksematest probleemidest.
Donald Boudraux on Cafe Hayekis juba aastaid üritanud selgitada jooksevkonto puudujäägi marginaalset osatähtsust ja mida see sisuliselt tähendab. Osad tema postitused nagu A Blonde Current-Account Deficit? on kirjutatud vägagi plastiliste näidetega just selleks, et inimesed mõistagi, mida jooksevkonto puudujääk endast kujutab. Ülejäänud tema kirjutistest samal teemal on samuti selgitavad.
Kui jooksevkonto puudujääk investeeringute jaoks atraktiivsetes riikides midagi näitab, siis pigem seda, et jooksevkonto puudujäägi kasv tähendab tugevat majandust (PDF). Nii on näiteks Austraalia, USA ja Uus-Meremaa kõik kogenud suuremat majanduskasvu perioodidel, kus jooksevkonto puudujääk kõige kiiremini kasvanud. Ja on seal siis midagi imestada?
Kui import võimaldab sul soetada seadmeid, mida sul on vaja tootlikuse tõstmiseks või lihtsalt sama kaupa odavamalt sisse osta, siis jääb sul mõlemal juhul rohkem raha kätte – esimesel juhul sa teenid rohkem, teisel juhul säästad rohkem ja keegi ei takista sul näiteks neid sääste investeerimast.
Seda nimetatakse ressursside tõhusamaks kasutamiseks.
Categorised as: Määratlemata
Minu arvates on 80% juhtudel makromajanduse parimaks lahtimõtestamiseks hea viia analüüs väikseima võimaliku ühiskonna – näiteks perekonna – tasemele.
Tegelikult tähendab ju jooksevkonto defitsiit seda, et me tarbime rohkem kui toodame ja selle finantseerimiseks peame võõrastelt raha juurde laenama (vahet pole kas laenu või omakapitali-investeeringu kujul). Loomulikult on selline laenamine hea, kui raha investeeritakse tootlikkesse ressursidesse. Näiteks talu, kus pereliikmed teevad käsitööd, võiks selle asmel, et 30 aastat rügada, raha koguda ja siis tehas osta, parem püstitada tehase kohe laenuraha eest. Teenitud kasumist saaks teenendatud investeeringu ja endalegi jääb rohkem raha kui käsitööd tehes.
Aga kui pererahvas laenuraha eest ostab ilusama kodu ja suurema teleka, aga tööd teeb ikka käsitsi edasi, siis on probleem küll. See tähendab, et see raha, mis me muidu oleks kogunenud suurema tehase ostmiseks, läheb nüüd investeeringu teenendamiseks. Seega ei saa pererahvas nüüd tehast ka 30 aasta pärast ja jääb igavesti käsitööd tegema. Veelgi hullem – selleks et telekas püsti panna ja kodu kauniks teha tuleb peretütred käsitöö juurest mõneks ajaks ära tuua, niiet talu konkurentsivõime langeb veelgi.
Ehk jooksevkonto defitsiit on probleem kui seda investeeritakse mitte-tootvatesse ressursidesse. Ükskõik, mis kujul tuleb defitisiidi katmiseks välisinvesteeringud, tuleb neid investeeringuid tulevikus teenendada, mis vähendab raha hulka, mida saaks investeerida oma majanduse arendamiseks (kõige pealt raiskasime ära välis raha, nüüd läheb ka oma raha riigist välja). Probleemi võimendab kindlasti ka liigmadalad intressid, mis suunavad raha väiksema tootlikkusega kohtadesse, selle arvelt võttes muid ressurse (nt. tööjõud) ära tootlikkust majandusest. Vt. ka minu viimast blogisissekannet sarnasel teemal.
Samas oleks probleem väiksem kui poleks jooksevkonto defitsiiti. Kui me finantseeriksime oma kõrgemat tarbimist näiteks maavarade müügist või üliefektiivsest tootmisest, ei tekitaks see meile tulevikuks laenukoormat, mida tuleb teenendada niigi väikse tootlikkuse arvelt.
Antud uudis oli BNS-is 25-ndal ja ma vaatasin läbi ka Äripäeva ning Postimehe online uudised antud päevalt ning ei leidnud, et kumbki neist oleks seda uudist välja toonud.
Pigem on aga välja toodud kõik hoiatavad ning majanduslangust ennustavad uudised. Millegipärast aga positiivsust sisendav uudis on jäetud tähelepanuta.
Saaks veel aru kui tegemist oleks mõne tundmatu ja väikese asutusega, aga tegemist on ju CitiGroupiga.
Lõpuks ometi üks mõistlik jutt jooksevkonto defitsiidi teemal!
Tubli töö Jüri!
*uri: Pole mingit põhjust jooksevkonto puudujääki siduda tarbimisega ega üksikute leibkondade tarbimisest teha järeldusi jooksevkonto puudujäägi olemuse kohta. See, mida Mari või Mihkel teeb enda rahaga – kust saab ja mis intressiga ja kuidas tagasi maksab – on juba nende mure. Jooksevkonto puudujääk ei lähe enamusel midagi korda ja lihtsalt illustreerib seda, mis meie majanduses toimub. Jooksevkonto on ikkagi paljuski statistiline näitaja, mida tuleb vaadata üldisemas majanduslikus kontekstis koos kapitalikonto ülejäägiga, mis nagu sa isegi tead moodustab teise olulise osa maksebilansist.
Mina ei mõista hästi, miks sa käsitled välisinvesteeringuid laenuna, mida tuleb hiljem teenendada ja mida peaks võimalikult palju vältima. Pole vahet, kust raha on pärit, kui majandus on stabiilne ja investorite jaoks atraktiivne – eestlane ei teeni enda investeeringutelt üldjuhul sugugi rohkem kui rootslane, pigem isegi vähem.
Kui siin on kapitalik tootlikus suurem kui investorite kodumaal, siis saavad nemad kasu ja meie samuti. Kogu jooksevkonto puudujäägi põhjuseks on minu arusaamist mööda paljuski see, et seadmed, mis on vajalikud nii tootlikuse tõstmiseks kui uutes valdkondades tegutsemiseks, tuleb sisse osta, sest meil endal pole neid mõtet toota. See kasvatabki meie jooksevkonto puudujääki. Samas võimaldavad need samad investeeringud, mis põhjustavad jooksevkonto puudujääki praegu juba mõne aasta pärast läbi suureneva ekspordi seda sama puudujääki oluliselt vähendada.
Mis tootlikusse puutub, siis vähemalt USA’s on põhjust arvata, et jooksevkonto puudujääk on tingitud just tootlikuse kasvust (http://www.federalreserve.gov/boarddocs/Speeches/2005/20050420/default.htm).
Mulle tundub, et mitmed meie seisukohad kattuvad, kuid järeldused on erinevad ja mulle tundub, et sa lähtud mõnevõrra staatilisemast majandusolukorra tõlgendamisest kui mina.
Lisan siia selguse mõttes mõned viited:
SEB Eesti ühispanga selgituse eesti keeles
(https://www.seb.ee/cgi-bin/unet3.sh/un3min.r?sesskey=&lang=EST&act=ARTIKKEL&frnam=INV&id=87)
Encyclopedia of Economics selgituse inglise keeles
(http://www.econlib.org/library/Enc/BalanceofPayments.html)
Teooria kinnistamiseks Eesti Panga värske (eilne) maksebilansi kommentaar koos aegridadega:
(http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/mb_lyhi/_2007/mblyhi_107.pdf?objId=967727)