VABALOG

Huvitavat lugemist kaheksa maa ja mere tagant

• New York Times’is huvitav lugu tahtejõust. Selgub, et tahtejõudu on piiratud kogus ja seda niisama raisata ei ole sugugi otstarbekas. Õnneks selgub artiklist, et tahtejõudu on võimalik ka juurde harjutada.

• New York Times’is oli hiljuti ka üks teine huvitav lugu helisalvestustest. Nimelt selgus, et esimene helisalvestus pärineb tegelikult aastast 1860 mitte 1877. Mis kõige parem, seda haruldust on igal ühe võimalik artikli juures ka endal kuulda

• Pärast Elliot Spitzeri afääri tõusis prostitutsiooni legaliseerimine taas kord USA’s päevakorda. Mehhikos prostitutsiooni uurinud antropoloog sai sõna Los Angeles Times’is legaliseerimist toetava artikliga. Tema pooldavad argumendid kattuvad aga paljuski majandusteadlaste omadega

• Mõni aeg tagasi külastas Uue Kasvuteooria peamiseid liikumapanevaid jõude, Paul Romer, Mauriitiust, kus kohalik ajaleht temalt ühe korraliku intervjuu välja pigistas. Kuna tegu on umbes sama suure riigiga kui Eesti, mis asub mõnevõrra ebasoodsamas kohas, siis on seal sobivaid õpetussõna ka eestlastele, millest kõige olulisem on: õppida, õppida, õppida

• Reason’is ilmus hiljuti asjalik intervjuu Robert Paarlberg geneetiliselt muundatud toidust seoses tema raamatuga Starved for Science: How Biotechnology is Being Kept Out of Africa. Intervjuu üks huvitavamaid lõike:

I explain that reaction through the absence of direct benefit. The technology is directly beneficial to only a tiny number of citizens in rich countries—soybean farmers, corn farmers, a few seed companies, patent holders. Consumers don’t get a direct benefit at all, so it doesn’t cost them anything to drive it off the market with regulations. The problem comes when the regulatory systems created in rich countries are then exported to regions like Africa, where two thirds of the people are farmers, and where they would be the direct beneficiaries.

• Eelmisel nädalal viitasin paarile huvitavamale artiklile ja postitusele Iirimaast, kuid peaaegu täielikult läks meelest Der Spiegelis ilmunud artikkel Ireland’s Luck is Running Out, kus on põgusalt juttu ka rahvusvaheliste suurettevõtete rollist Iirimaal, mis läbi ulatuslike välisinvesteeringute on andnud enda panuse ka selle tagasihoidliku riigi arengusse. Tyler Cowen pakkus hiljuti raamatule Luck & the Irish: A Brief History of Change from 1970 toetudes, et Iirimaa majandusime oli tänu välisinvesteeringutele suuresti seotud USA majandusimega ehk 1980ndate alguses alanud liberaliseerimislainega.

• Kui juba Iirimaast on juttu olnud ja Islandist samuti, siis üks edukas väikeriik leidub Euroopast veel: Shveitsi. Mulle tundub, et Shveitsist kirjutatakse märksa vähem kui võiks, kuid üks hiljuti ilmunud artikkel Cuckoo for Switzerland oli huvitavalt mitmekülgne. Artiklis on juttu ka otsedemokraatiast, mille rakendamist just Shveitsis on rohelised (minu jaoks eelkõige Toivo) eeskujuna välja toonud ja kuigi ma olen jätkuvalt selle rakendatavuse osas Eestis skeptiline on artiklis paar minu jaoks päris sümpaatset argumenti. Võiks ju isegi siin proovida. Ma arvan, et see küsimus läheb aga keeruliseks meie seotuse tõttu Euroopa Liiduga, sest tõenäoliselt pole valdav osa eestlastest teadlikud, kust 3/4 uuest seadusandlusest tuleb ja mis valdkondades meil on üldse iseseisev otsustusvõime jäänud.

• Väikeriikides toimuv on Eestist vaadatuna alati huvitav, kuid sellise suurriigi nagu Hiina poliitikal on globaalsed mõjud. Aga mis ideed ja maailmavaated, selle suurriigi poliitikat kujundavad? Ilmselgelt on ainult kommunismile viitamine triviaalse tähtsusega, sest enam kui miljardi elanikuga riigis leidub kindlasti tarku ja võimekaid inimesi, kes teavad, mis toimub mujal ja millised on mõned üldisemad arengud. Mark Leonard võttis mõni aasta tagasi endale ülesandeks välja selgitada, kust ammutab kommunistlik partei ideid. Tulemus on üllatav ja valgustav China’s New Intelligentsia. Üks intrigeeriv tsitaat kohe artikli algusest:
  

  As he said this, I could feel myself shrink into the seams of my vast chair: Britain’s entire think tank community is numbered in the hundreds, Europe’s in the low thousands; even the think-tank heaven of the US cannot have more than 10,000. But here in China, a single institution—and there are another dozen or so think tanks in Beijing alone—had 4,000 researchers. Admittedly, the people at CASS think that many of the researchers are not up to scratch, but the raw figures were enough.

Tagged with: GMO, hiina, iirimaa, island, prostitutsioon, Shveitsi, tahtejõud

Categorised as: ...