Edward Hugh halastamatult Baltikumist
In my view the threat to the Baltic financial systems is real, as is the threat to the Bulgarian and Romanian ones. Action, of some form or another needs to be taken, and soon. Latvia and Estonia are now in deep recessions, and Lithuania, while still clinging on to growth, can’t be far behind. Basically it is hard to see any revival in domestic demand in the immediate future, which means these countries now need to live from exports. But with the very high inflation they have had it is hard to see how they can restore competitiveness while retaining their currency pegs to the euro. The IMF will almost certainly insist on a currency float as a condition of rescue, and if you look at the speeches of Lorenzo Bini Smaghi and Jürgen Stark over the last year, it is clear that thinking at the ECB runs along pretty much the same lines. So better get it over and done with now I would say, and take advantage of the shelter offered in the arms of the IMF. Indeed the more I look at what is happening, the more it would appear that a division of labour was agreed to in Paris last weekend, with the EU institutional structure sorting out the mess in Ireland and the South of Europe, and the IMF taking care of all that broken crockery out there in the EU10.
Edward Hugh ütleb, mis ta mõtleb. Seda peab vist natuke seedima. Kas ei tormata mitte natuke asjade käigust ette? Saab näha kui tihedalt hakkab IMF kohalike instansidega suhtlema.
Claus Vistesen lahkab samuti Baltikumi olukorra tagamaid ja arutleb võimalike arengustsenaariumite üle. Karge ja virgastav lugemine, mis paneb mõtlema.
Categorised as: ...
Ajad on keerulised ning raske on vahel aru saada mis eelnevalt juhtus, mis juhtub praegu ja mida tulevik toob.
Ise ma nii pessimistlik ei ole kui tsiteeritud autorid. Enne kui väliseksperte pikemalt kuulama jääda tuleks teha neile test “Kas Sa tead mis asi on valuutakomitee süsteem?”. Kui sealt saab rahuldava vastuse siis võiks neid edasi kuulata.
Eesti Pangal puudub oma finantspoliitika, s.t. nad ei sea intressimäärasid ega laena kommertspankadele raha. Kui nad on täpselt oma reegleid järginud ning käibele lastud kroonid (sularaha kroonid) on 100% tagatud siis survet kursimuutusele olla ei tohiks. Probleemidesse võivad sattuda pangad, kelle kliendid enam laene tagasi ei maksa. Aga suured pangad on meil kõik välismaises omanduses ning Eesti Pank ja riik neid tõenäoliselt päästma ei hakka. Ainuke viimase aja kehv uudis on tagatud hoiuste määra tõstmine. Kui mõni suurem pank tõepoolest pankrotti läheb siis peab kuskilt need miljardid leidma mida hoiustajatele maksta. Tõesti huvitav oleks teada kust see raha leitakse…
Korraks veel välisekspertide juurde tagasi tulles – huvitav oleks teada kui palju antud inimesed on kulutanud oma aega Eesti olude tundmaõppimiseks. Kui nad rakendavad oma mudeleid mis seletavad hästi ära ühte tüüpi riigi majanduse toimimise (näiteks Island) siis ei pruugi see mudel anda õiget tulemust teise riigi puhul, kuna mõni “väike” detail võib olla erinev (näit. oma valuuta ja finantspoliitikaga riik vs. riik kus rahaks euro-derivatiiv ning finantspoliitikat ei tehta).