Edasilükkamisinflatsioonist
Ma pole veel regulaarsest kirjutamisest loobunud, kuid viimaste nädalate jooksul on aega (ja kahjuks ka viitsimist) olnud piisavalt vähe, et uute postituste kirjutamist pidevalt edasi lükata. Probleem ei ole selles, et pole millestki kirjutada vaid pigem selles, et kirjutada on liigagi paljust.
Enamus teemasid tunduvad aga sedavõrd olulised, et neist peaks pikemalt ja põhjalikumalt kirjutama, mis teeb aga kirjutamisega alustamise keerulisemaks. Iga järgnev päev toob uusi mõtteid ja teemasid, mis toovad juurde potentsiaalseid postitusi ja nõuavad varasemalt plaanitud postituste täiendamist. Ja nii ta läheb – peas elab blogi grandioosselt edasi, kuid reaalselt ühtegi postitust ei ilmu.
Enda terasusega varasemalt silma paistnud Ben Casnocha pakkus hiljuti taolise nähtuse nimeks procrastiflation (procrastination + inflation), mis võiks eesti keeles kõlada kui edasilükkamisinflatsioon. Mida rohkem mõnda tegevust edasi lükata, seda keerulisemaks muutub selle sooritamine:
The longer a task goes un-completed, the harder it is to do it.
If you say you’re going to call John Doe on Monday, and you don’t, and you continue to procrastinate on Tuesday, and then Wednesday, it becomes harder and harder with each passing day to ever complete the task.
Another common example is going to the gym. If you want to go to the gym every day, and you miss a day, and then miss another day, and so forth, it becomes harder and harder to get back into the routine.
Olen enda puhul taolist tendentsi korduvalt täheldanud ja üritan sellega võidelda nii palju kui võimalik, kuid kahjuks sageli tulutult. Vähemalt on nüüd see tüütu nähtus dokumenteeritud ja ehk õnnestub selle esile kerkimist ka mõnevõrra maha suruda. Ma ei usu, et teistel inimestel on sellest mingit pääsu.
Samas tõstatab edasilükkamisinflatsioon huvitava küsimus ka erinevatest ettevõtlustoetustest, kus taotlusprotsessi pikkus võib osutuda paljude ettevõtete jaoks ületamatuks takistuseks. Toetustaotluse või sellega kaasneva paberimajandusega tegelemist on alati lihtsam edasi lükata kui teha, kuid täiendav probleem võib olla selles, et kogu protsess on piisavalt pikk, et ettevõtlikumaid ja reaalsele tegevusele suunatud inimesed eemale peletada.
Categorised as: ...
Jüri, ma soovitan sul lugeda seda Steve Pavlina artiklit edasilükkamise kohta.
Mul endal on mitmel korral sama probleem olnud – mul on mitu blogi ja tõesti, peas on postitused juba valmis….aga kirja pandud ei saa. Tegelikult on see liigne täiuslikkuse tagaajamine – ei taha jama kirjutada aga hea asi ei saa kuidagi valmis. Kõige parem on lihtsalt pihta hakata ja mitte mõtlema jääda. Täiendada ja parandusi teha jõuab alati.
Jõudu ja jaksu!
Täheldasin enda juures sama asja tööauto sõidupäevikute täitmisel. Kuud lähevad ja mahajäämus päevikute täitmisel muudkui suureneb! Samas väheneb tahtmine päevikut täita, sest ees ootava töö maht on juba niiii suur.
Lahendasin asja nii, et jätsin osa kuid vahele ja alustasin uuest aastast usinamalt. Nüüd olen justkui rohkem järje peal.
Siit mõte, et ega blogiski ei jõua kõigest kirjutada -tuleb mingi vahe sisse teha ja alustada nö. uuelt leheküljelt.
Kristjan: artikkel oli täitsa asjalik, andis häid mõtteid sellest, mida võiks teisiti teha või proovida omal nahal.
Paul: väga tuttav mure see sõidupäevikute täitmine 😀