VABALOG

Tulu ja kasum kui oluline informatsioon tervishoiusüsteemis

Tervishoiuteema jätkuks lisaks mõned täheldused eilses Postimehes ilmunud intervjuule Peeter Mardnaga, kes toob välja nii mõndagi olulist, kuid pakub lahendusi, mis on kohati ebarealistlikud ja teine kord poliitiliselt sama hästi kui välistatud.

  1. Rõõm näha, et arstid mõistavad tervislike eluviiside olulisust ravikulude vähendamisel ja seda, et oluline on inimeste omavastustuse suurendamine. Selle asemel, et seada inimestele kohustusi ja soovituslike käske võiks mõelda aga kohe ajenditele, mis inimest enda tervise üle mõtlema paneks. Isikupõhine ravikindlustus oleks selleks kõige sobivam, sest ravikindlustuse eest makstav summa sõltuks vahetult inimese tervisekäitumisest. Ühtlasi jääks siis ära Mardna poolt pakutud skisofreeniline olukord, kus maksad ravikindlustuse eest kogu aeg ühte ja seda sama summat, kuid ühel heal hetkel öeldakse, et sa pole piisavalt tervislikult elanud ja me hoiame osa sinu poolt makstud ravirahast kinni, et sa saaks ise veel täiendavalt juurde maksta. Varem ravikindlustuse eest makstud summadel nagu polekski mingit kaalu.
  2. Kui keegi kogub kellegi kohta mingeid isikuandmeid, näiteks ravikaardile tema tervisekäitumise kohta, siis kuidas tagatakse, et inimene on ka ise teadlik sellest, mis seal kirjas? Juriidiliselt on tegu keerulise küsimusega, mis avab uksed kohtuvaidlustele ja toob vältimatult kaas ka hulgaliselt järelevalvekulusid. Ühtlasi pole pääsu ka tõsiasjast, et perearstide sissetulek sõltub patsientide arvust ja kui su klient ütleb, et ta on nõuandeid täitnud, siis läheb temaga mitte nõustumine keeruliseks.
  3. Kõige lihtsam viis tervishoiusüsteemi lõplikult tuksi keerata on hindades ja palkades sisalduvat informatsiooni läbi täiendavate piirangute moonutada. Intelligentsed inimesed, ja seda arstid kindlasti on, kes suudavad võrdväärselt hästi teha paljusid asju, valivad endale ametit ja töökohta kindlasti ka sissetuleku järgi, mida see võimaldab. Kui Mardan soov perearstide sissetulekut oluliselt vähendada peaks täituma, siis miks peaks nad Eestis edasi perearstidena tegutsema? Kohustulikult igalt perearstilt õe nõudmine oleks aga lihtsalt raiskamine kui õde istub 2/3 ajast laua taga Delfit lugedes ja saab selle eest haigekassalt raha. Mis kulude kokkuhoiust saab sellisel juhul juttu olla?!
  4. Vastupidiselt Mardna väitele, et riigi arstiabisüsteem ei tohi tegutseda äriühinguna pole niimoodi tegusemisest väikeriigis lihtsalt mingit pääsu, sest ainult nii on võimalik kulusid kontrolli alla hoida ja pakkuda teenust, millega enamus inimesi on rahul. Vaevalt, et ettevõtlus Mardnat niivõrd häirib kui tulemus, kuid tulemus on tingitud ajenditest, mida meie haigekassa põhine sotsialiseeritud meditsiinisüsteem on nii arstidele, haiglatele kui maksumaksjatele loonud. Ainult sunni ja käskudega ei ole aga tervishoidu võimalik ilma poliitiliste tagajärgedeta pikalt organiseerida. Mardan võib poliitikutelt nõuda mida iganes soovib, kuid kuni teda pole ennast valitud ja tema sissetulek ei sõltu valijate soovide rahuldamisest, pole ka põhjust poliitikutelt poliitilist enesetappu nõuda.
  5. Tervishoiusüsteemi rahastamine läbi dividendi täiendava 13% maksustamise teeks aga ettevõtlus Eestis veel vähem atraktiivseks tegevusvaldkonnaks. Ühtlasi oleks see raha, mis läheks lihtsalt praeguse süsteemi olemuslikest puudustest tekkinud aukude lappimiseks ja ei muudaks midagi. Muide, miski ei takista eestlastel äriühinguid väljaspool Eestit moodustamast ja enda dividendid hoopis seal välja võtmast ja siis ei näe Eesti Vabariik ka tulumaksust saadavat raha.

Tervishoiusüsteemi saatuse üle arutlemist jälgides teeb jätkuvalt murelikuks, et mingit tulu või kasumit nähakse kui probleemi mitte aga lahendust, mis võimaldaks ressursse detsentraliseeritult suunata sinna, kus neid kõige rohkem on vaja. Ühtlasi tundub minule tsentraliseeritud süsteemi jäikus järjest ahistavamas suunas arenevat – eriti kui vaadata tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja ettepanekuid.


Categorised as: ...


3 kommentaari

  1. Paul ütleb:

    Ja kõige selle juures tuleb tunnistada, et Mardna on üks väheseid, kes otsib lahendusi!!

  2. eke s.i ütleb:

    Ja teised, kes asjaga tegelevad, töötavad talle vastu. Punkt.

  3. eke s.i ütleb:

    “Tervishoiusüsteemi saatuse üle arutlemist jälgides teeb jätkuvalt murelikuks, et mingit tulu või kasumit nähakse kui probleemi mitte aga lahendust, mis võimaldaks ressursse detsentraliseeritult suunata sinna, kus neid kõige rohkem on vaja.”

    Murelikuks teeb nimelt see, et kasumit ei suunata kohe mitte kuidagi sinna, kus seda kõige rohkem vaja on (mainisid siin näiteks dividende, mida ei tohtivat maksustada). Eriala (antud juhul meditsiin) asjatundjate mure on, et saaks tulud vahetult põhitegevusse suunata, aga dividendid on selles osas korsten. Üks võimalik lahendus muidugi on Mardna dividendisaajate ringi arvata.

    Nii see kapital ju töötabki. Kapitalistlik haigla müüb teenust, jälgides, et sellel oleks minekut, et saaks kasumit. Haigete terveksravimine on selles skeemis vastunäidustatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga