VABALOG

Nobeli memoriaalpreemia majandusteaduses: Ostrom ja Williamson

No nii, 2009. aasta Nobeli memoriaalpreemia majandusteaduses läks jagamisele Elinor Ostrom’i ja Oliver E. Williamson’i vahel. Loomulikult annab auhinna lehekülge nii üldisema kui detailsema ülevaate auhinna andmise põhjustest, kuid blogosfäärist ja ajakirjandusest on võimalik mõnevõrra mitmekülgsemaid kajastusi leida.

Elinor Ostrom sai auhinna eelkõige ühisressursside majandamise erinevate institutsiooniliste võimaluste uurimise eest, kus rõhuasetus kogukondliku majandamise võimalustel ja reeglite järk-järgulisel arengul. Ostrom ei ole piirdunud ainult teoreetiliste uuringutega vaid on toetanud teoreetilisemaid käsitlusi ka eksperimentide ja välisvaatlustega. Vernon Smith, kes on samuti suht värske memoriaalpreemia laureaat, on Forbes’i jaoks välja toonud kaks küsimust, mis on Ostrom’i uuringute liikumapanevaks jõuks:

(1) Since “everybody’s property is nobody’s property,” how is it that there are so many cases where collectives of ordinary people with no education and with none of the economists’ knowledge of “the tragedy of the commons,” in fact discover ingenious rules (institutions) for taking the “tragedy” out of a productive resource they hold in common? If you read her book you will find among the diversity of examples a Swiss village whose people have private property in the plots they plant and harvest, but also have a communal summer meadow for grazing their cows.

(2) As a distinguished political-economic scientist she will be the first to tell you that there are also plenty of commons problems that represent institutional failures and fragilities; she has asked why, and what makes the difference between success and failure? The fragilities include inshore fisheries and groundwater basins with continuing commons problems; failures include salt water fisheries and irrigation systems hamstrung by the complexity of the rules.

Ostrom’i auhinda on veel paljude teiste seas kommenteerinud veel Alex Tabarrok kui Paul Romer ja Pete Boettke, kes on Ostrom’ist inspireeritud koolkonna kohta koos kaasautoriga just raamatu avaldanud, seob Ostromi’i metodoloogilise individualismi nagu ka Hayek’i ja Mises’ga. Mario Rizzo, kes kuulub samuti austria koolkonda, näeb samuti Ostrom’i auhinnas positiivset arengut.

Oliver Williamson sai auhinna eelkõige ettevõtete juhtimise ja piiride ulatuse uurimise eest, kus olulisemat rolli ideaalsest võrdsest konkurentsist ja ühekülgsest “firmast” mängivad erinevad organiseerumise vormid ja võimalused, mis tulenevad valdkonna ja tegevuse eripäradest ning nendega kaasnevatest tehingukuludest. Organizations and Markets nimelise blogi autorid on juba aastaid lootnud Williamson’ile memoriaalpreemiat. Peter Klein on esimesi mõtteid juba koondanud:

The perfectly competitive general-equilibrium model, Williamson’s work shows, is unrealistic, irrelevant, and a distraction. The task of economists studying firms and markets is to understand the marvelous variety of organizational forms that emerge in competitive markets, virtually none resembling the “firm” of microeconomics textbooks (what Williamson calls the production-function picture of the firm). “Nonstandard” phenomena like vertical integration, vertical contractual restrictions, alliances and joint ventures, long-term supply or distribution agreements, and the like should be celebrated, not condemned.

Kindlasti võib Organizations and Markets autoritelt peatselt pikemat ja põhjalikumat postitust loota (kommentaaridest selgus, et Klein’i artikkel on üleval mises.org lehel – aitäh PaulV). Seniks võib paljude teiste seas lugeda Alex Tabarroki, kes illustreerib Williams’i põhiteese läbi huvitavate näidete ja viitab Williams’i enda poolt kirjutatud tema seisukohti koondaval ülevaatlikule artiklile The Economics of Governance (PDF). Arnold Kling’il on samuti lühike ja inuitiivne selgitus Williamson’i panuse kohta.

Lugemist väärivad ka John Nye artikkel mõlemast auhinna võitjast Forbes’is nagu ka David Henderson’i artikkel Wall Street Journalis. Meelis Kitsing juhib aga tähelepanu sellele, kuidas Ostrom on seotud laiemalt uusinstitutsionaalse traditsiooniga.

Tagged with: Boettke, henderson, kitsing, Kling, nobeli memoriaalpreemia majandusteaduses, nye, ostrom, rizzo, romer, Tabarrok, williamson

Categorised as: ...