VABALOG

Eesti tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse uuringust: sissejuhatuseks

Märtsi alguses tehti avalikus Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimus Responding to the challenge of financial sustainability in Estonia’s health system (pdf). Uuring pälvis ka parajalt meediakajastust, kuid seda jätkus vaid üheks päevaks ja peamiselt lühikeste kommentaaride ja intervjuude näol uuringu autoritega, kes andsid endast parima, et uuringu sisu tutvustada neile, kes 140 leheküljelist inglise keelset dokumenti kunagi lugema ei hakka.

Ma ei tegele igapäevaselt tervishoiu ökonoomikaga ega isegi mitte iganädalaselt. Küll aga olen üritanud ennast tervishoiu korraldamise ja finantseerimise võimalustega kursis hoida ning kirjutanud võimalikest probleemidest ja suundumustest tervishoiu rahastamisel. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks lugesin uuringu läbi ja otsustasin mõnedele puudustele tähelepanu juhtida.

Plaan on järgmise nädala jooksul essee erinevad osad Vabalogi postitada ja lõpuks üheks pdf’iks koondada, mida on ehk käepärasem lugeda. Olen viimased kaks nädalat õhtuti seda ligi 20 leheküljelist esseed kokku pannud ja loodan, et see pakub huvi ka inimestele, kes inglise keelset uuringut kunagi lugema ei hakka. Kogu ettevõtmist tõukas tagant lootus (mis siis, et kaduvväike), et Eesti tervisesüsteemi rahastamise debatt kujuneks mitmekülgsemaks ja kajastamist leiaksid argumendid, mis muidu on jäänud tähelepanuta.

See postitus jääb Vabalogi esimeseks ja toimib sisujuhina hetkeni kui terve essee on siin ilmunud.

1. Tehnokraatliku lähenemise problemaatilisusest – tehnilise ekspertiisiga kipub maailmavaade kaduma tagataustale, kus ta varjatud kujul diskussiooni kujundab ja moonutab.
2. Objektiivsusest kvaliteetses kõverpeeglis – mõned WHO uuringud on problemaatilised eriti kui osasid seisukohti serveeritakse objektiivsemana kui nad tegelikult on.
3. Maksude tõstmisest ilma tagajärgedega arvestamata – maksude tõstmisel pole pikemalt põhjust peatuda kui maksutõusu analüüs koos võimalike tagajärgedega puudub.
4. Madalate administratiivkulude hind – tsentraliseeritud tervishoiusüsteem võib näidata madalamaid administratiivkulusid, kuid see ei tähenda, et need kulud tegelikult madalamad oleks.
5. Geneeriliste ravimite eelistamise hind – järjest agressiivsem geneeriliste ravimite soodustamine Eestis on väikese mõjuga, kuid tegu on laiema ja ohtlikuma trendiga.
6. Suhtelise efektiivsuse uuringute ohud – suhtelise efektiivsuses uuringutele rajaneb järjest rohkem lootusi kulusid kokku hoida, kuid miskipärast ei kirjutata probleemidest.
7. Nähtamatud ravijärjekorrad: üks kaasus – 140 lehekülge uuringut ja isegi mitte lehekülge ravijärjekordadele ja nendega kaasnevatele probleemidele, mida illustreerib üks näide.
8. Nähtamatud ravijärjekorrad: varajatud kulud – ravijärjekordade varjatud kulud on piisavalt suured, et pälvida rohkem tähelepanu kui neile soovitakse eraldada.
9. Ravikindlustuskontod kui lahendus – ravikindlustuskontode välistamine ühe võimaliku lahendusena samas arvestamata nende tugevusi või võimalusi.
10. Kokkuvõte – 20 lehekülge mõtteid väärib kokku võtmist ja üleskutset mitmekülgsemaks debatiks terivsesüsteemi rahastamise üle, kus erakindlustus pole automaatselt välistatud.

Kogu essee on saadaval ka ühe pdf failina siit.

Tagged with:

Categorised as: ...