VABALOG

Huvitavat lugemist nädalavahetuseks

What Is It About 20-Somethings? – New York Times’i ilmus hiljuti pikem artikkel, kus spekuleeritakse selle üle, kas teismelistega sarnaselt tuleks kohelda ka kahekümnendates noori ehk pidada neid mitte “päris” täiskasvanuteks vaid “kujunevateks” (emerging) täiskasvanuteks. Juttu on palju ja osa sellest on üpriski köitev, kuid järelduste ja suurema selguseni artikkel jõuda ei võimalda, kuid küsimus ise väärib tähelepanu.

*  *  *

The Last Pop Star – hiljuti juba ühele Lady Gaga fenomeni analüüsivale artiklile viitasin, kuid tundub, et see oli alles esimene paljudest. James Parker proovib Atlantic’u veergudel mõista, kas Lady Gaga tähendab popmuusika lõppu ja kas Susan Boyle on anti-Lady Gaga. Ilmselt ei ole artikkel kõigile huvitav, kuid tõenäoliselt ei ole popmuusika pärast Lady Gaga’t enam  see, mis ta oli enne teda.

*  *  *

Point of No Return – Iraanlaste hiljutine teade, et Bushehr’i tuumajaama hakatakse kütusevardaid paigaldama, annab Jeffrey Goldbergi pikale ja põhjalikult ette valmistatud artiklile tuuma-Iraanist ainult kaalu juurde. Goldberg’ile pakuvad kõige rohkem huvi Iisraeli ja USA valikud, mis ulatuvad ennetavatest rünnakutest tuuma-Iraaniga leppimiseni, kuid juttu tuleb ka mentaliteedist ja suhtumisest.

*  *  *

Christopher Hitchens in Conversation – olen huviga lugenud Christopher Hitchens’i raamatuid ja artikleid juba kümmekond aastat ning nautinud tema sageli poleemilisi ja enesekindlaid  esinemisi ning intervjuusid. See on ka üks põhjuseid, miks teated tema vähki haigestumisest tulid äärmiselt ebameeldiva üllatusena. Jeffery Goldberg viis hiljuti läbi videointervjuu vähki põdeva poleemikuga, kelle haigestumise kõige selgem märk pärineb hoopis ravist, mille tulemusena on kunagisest uhkest tukast järgi ainult hall vari.

*  *  *

Nobel prizewinner: We are running out of helium – mul polnud aimugi, et heeliumi tootmine pole sugugi lihtne ja olemas olevate varude ammendudes võib see õhupallide täiteks kasutatav gaas, millel on hulgaliselt rakendusi ka tööstuses, kujuneda üheks väärtuslikumaks maailmas. Nagu selgub artiklist on kõige suurem probleem USA strateegilise heeliumivaru müümine turuhinnast oluliselt odavamalt, mis võimaldab ka heeliumi laristavamalt kasutada.

*  *  *

Is ‘Wal-Mart U.’ a Good Bargain for Students? – Wal-Mart’il on 1,4 miljonit töötajat, kellest poolel puudub kõrgharidus, kuid personali koolitamisesse panustav korporatsioon on otsustanud enda töötajatel pakkuda soodustingimustel kõrgharidust ning töökogemuse osalist ainepunktideks üle kandmist. Küsimusi tekib iga uuendusliku skeemiga loomulikult palju ning artiklis üritatakse mõnedele neist vastata, kuid ilmselt annab lõpliku hinnangu ettevõtmisele ikkagi aeg.

*  *  *

8 Unconventional Ways to be Buried – selgub, et tänapäeval on hulgaliselt alternatiive matustele, millest üks on huvitavam kui teine. Sügavama rahakotiga inimestele pakutakse igavest rahu kosmoses, kuid korallriifina jätkamine tundub loodussõbralikum alternatiiv olevat lihtsurelikele. Mulle endale tundus kõige sümpaatsem karbi pliiatsitena lõpetamine – võimalus olla kasulik ka pärast surma.

*  *  *

Andy Grove: How America Can Create Jobs – Inteli üks tuntuimaid ja tunnustatumaid endisi juhte leiab, et töökohtade loomisesse on USA’s liiga kergekäeliselt suhtutud ja midagi tuleks kiiremas korras ettevõtte. Grove on piisavalt edukas olnud, et tema ettepanekuid lihtsalt ignoreerida ei ole mõtet, kuid tema ettepanekud on pigem protektsionistlikud ja nii ameeriklaste kui hiinlaste heaolu vähendavad. Ühtlasi jäi mulje, et Grove on õigustamatult heal arvamusel avaliku sektori suutlikkusest.

*  *  *

First Bank of the Living Dead – Daniel Drezner luges läbi neli raamatut finantskriisist ja selle põhjustest (autorid: Mallaby, Quiggin, Reich, Roubini), mille vormistas kenaks kriitiliseks arvustuseks, mis juhib tähelepanu raamatutes toodud argumentide tugevustele ja puudustele. Samal teemal on praeguseks vist ilmunud vähemalt kümmekond raamatut, kuid huvitav on jälgida konkureerivate narratiivide võitlust.

*  *  *

The Transformer – Foreign Policy’s hiljuti ilmunud artikkel USA kaitseministri Robert Gates’i rollist USA sõjaväe reformimisel annab hea ülevaate suundumustest ja trendidest maailma kõige suuremate kaitsekulutustega riigis. Juttu tuleb relvastusprogrammide ja eelarve kärpimisest, personalipoliitikast ning selle potentsiaalsest mõjust nagu ka vabariiklasest ministri ja demokraadist presidendi läbisaamisest (via ajaleht.eu)


Categorised as: ...


One Comment

  1. PaulV ütleb:

    Minu oma lugemiste ja jälgimiste põhjal on Iraani tuumaenergia ümber käiv õigustamatu hüsteeria. Peamiseks põhjuseks on Iisraeli ja USA sisepoliitilised vajadused ning tõendid nii Iraani tuumaprogrammi kohta kui ka nende plaanidest rünnata Iisraeli puuduvad. Kärekeelsete poliitikute retoorilisi sõnavõtte ei tasu tõsiselt võtta. Huvitav fakt on, et Iraan ei ole viimase 200 aasta jooksul kedagi rünnanud küll on aga ise sattunud mitme rünnaku ja väliste sekkumiste ohvriks. Samas on USA viimase kümne aasta jooksul 2 Iraani naabrit ning Iisrael on korduvalt rünnanud oma lähialasid (Liibanon ja Gaza).

    Kõigile on selge, et Iraani tuumarünnak Iisraelile oleks enesetapp. Iisraelil on 200-600 tuumalõhkepead ning võimeline allveelaevade abil tegema ka kättemaksu rünnakut.

    Jutud võimalikust teisest Holokaustist Iraanlaste käe läbi on lapsikud:

    The current Jewish population of Iran is estimated by most sources to be 25,000, though estimates vary, as low as 11,000 [10] and as high as 40,000. Notable population centers include Tehran, Isfahan (1,200), and Shiraz. Historically, Jews maintained a presence in many more Iranian cities. Jews are protected in the Iranian constitution.[7] Iran hosts the largest Jewish population of any Muslim-majority country. After Israel, it is home to the second-largest Jewish population in the Middle East. (Wikipedia).

    Kui on hirmus tahtmine juute tappa siis võiks juba oma riigis asuvate peal “kätt harjutada”, millegipärast seda tehtud ei ole.

    Soovitan lugeda järgmist väga huvitavat allikat: http://www.antiwar.org. Sealt üks huvitav juhtkiri Hitchensi kohta: Christopher Hitchens and Genocide. 3 aasta tagune aga tundub aktuaalne ka täna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga