Postimehes ilmus nädala lõpus mitu artiklit kiiruskaameratest ja nende mõjust. Risto Brendsonilt ilmus Kiiruskaamerate kasutegur on loodetust kesisem ja Oliver Kund küsitles Villu Vanet Vane: õnnetustele vaatamata on kiiruskaamerad end õigustanud. Arvestades sellega, et kiiruskaamerad on kasutusel olnud alles kaks aastat on ehk vara veel kaugele ulatuvaid järeldusi teha, kuid see ei takista kiiruskaamerate pooldajaid seda siiski […]
Kaarel Tarand kirjutas mõned päevad tagasi Päevalehes ERM’ist. Ma saan aru, et enda seisukohale on vaja kontrasti, kuid miskipärast näib teedeehitus olevat peksukott, mida annab pea igas olukorras põlastavalt esile tõsta: Niikuinii on avalikus infopildis eksitavalt enam-vähem ühte patta pandud avaõiguslike institutsioonide (nagu kunstiakadeemia või rahvusringhääling), omavalitsuste (nagu Tallinn oma uue raekoja või Tartu raamatukogu-kunstimuuseumiga) […]
Computer modelling: Brain in a box – Mitchell Waldrop kirjutab ajakirjas Nature Henry Markrami ambitsioonikast plaanist taodelda 1 miljard eurot Euroopa Liidult 10-aastase projekti finantseerimiseks. Eesmärk: modelleerida terve inimaju tema väiksemate detailideni. Mõistagi leidub hulgaliselt ka skeptikuid, kelle arvates oleks Markrami projekti toetamine laastav neurobioloogia rahastamisele ja suunamisele laiemalt terveks aastakümneks. * * […]
Marianne Mikko on juba pikemat aega sookvoote propageerinud ja naistepäeva oli ilmselt hea võimalus veel kord neile tähelepanu juhtida, seekord Delfis ilmunud arvamusloos Sookvoodid, sookollid, pudru ja kapsad, milles esineb hulgaliselt väiteid, mille puhul on põhjust huvi tunda, millele need üldse toetuvad. Mikko artikkel lähtub Euroopa Komisjoni voliniku Vivian Reddingu veendumusest, et “Euroopa Liidu konkurentsivõime […]
Hiljuti vahendas Tarbija24 ühte TV3 uudist, mis peatus probleemidel digiloo kasutusele võtmisega, mis tegelikult ei tohiks kedagi üllatada, kes on üritanud mõnda uudset lahendust mõnes organisatsioonis juurutada: Ida-Tallinna Keskhaigla reumakeskuse juhataja Doktor Kati Otsa ütles, et andmeid saadetakse digilukku vähe. «Osa haiglaid saadab oma dokumentatsiooni digilukku, osa saadab näiteks kord aastas, osa saadab valikuliselt ja […]