Solaris Kino ostmine Forum Cinemas poolt ehk monopoli defineerimisest
Paar nädalat tagasi teatas Forum Cinemas, et soovib omandada Solaris Kino, mille peale tärkas nii mõneski inimeses konkurentsi ja monopoli ekspert, kelle hinnangul oleks taolise koondumise tagajärg monopol, mille tekkimist tuleks takistada. Rahva monopolimurest ajendatuna pidas kultuuriminister Rein Lang vajalikuks konkurentisameti poole pöörduda:
Kultuuriministeerium saatis eile konkurentisametile kirja, milles viidatakse võimalikule vastuolule seadusega, kui Forum CinemasSolaris Kino ära ostab.
"Kultuuriministeeriumi hinnangul koondub suurem osa kinoturust ühe ettevõtja kätte ning võib olla vastuolus konkurentsiseadusega," nenditakse kultuuriminister Rein Langi allkirja kandvas dokumendis.
Kirjas märgitakse, et kultuuriministeeriumi põhimääruse järgi on ministeeriumi üheks ülesandeks korraldada, koordineerida ja suunata filmi valdkonna arendamist ja probleemide lahendamist ning seetõttu palub ministeerium konkurentsiametil anda õiguslik hinnang ja seisukoht tehingu kohta.
Kogu selle monopoli jutu taga jääb aga paljudel märkamatuks, et olukorda tasub vaadelda natuke laiemalt kui "Tallinnas on kaks suuremat kino, mis nüüd soovivad üheks monopoliks koonduda".
Kinodes näidatakse ikkagi filme ja see on peamine põhjus, miks üldse kinno minnakse, kuid filme saab ka mujal vaadata kui kinos. Alustades DVD-ga ja lõpetades erinevate veebirakendustega, kust on võimalik filme nii osta kui laenutada. Lisame siia veel Elioni ja Starmani teenused, mille raames on võimalik tellida filmikanaleid ja Elionil toimib isegi oma laenutus ning saame olukorra, kus filmide vaatamiseks on legaalseid võimalusi enam kui küllaga. Ei tasu unustada ka piraatlust.
Filme on seega võimalik vaadata mitte ainult kinos vaid ka kodus (miks mitte ka tänaval), millest tulenevalt on kinopiletile olemas tõsiselt võetav asenduskaup ehk kaup, mis täidab sarnast funktsiooni ega võimalda sisuliselt tekkida klassikalisel monopolil, mis saab hindu vastavalt enda suvale sättida, sest kliendil alternatiivi pole. Vastupidi, kinopidajad peavad arvestama sellega, et kinopileti hinda saab tõsta ainult teatud piirini, mille järel hakkavad potentsiaalsed kinokülastajad alternatiive tarbima ja kui neil tekib alternatiivi tarbimise harjumus, siis on neid kinno tagasi meelitada juba keeruline.
Kinopidajad peavad lisaks arvestama ka tõsiasjaga, et filmid on meelelahutus, mille asenduskaupade hulka kuulub muu hulgas kõik, mis käsitletav meelelahutusena alustades kontsertite ja teatritega ning lõpetades YouTube'ide ja Vimeo'dega. Hulgaliste alternatiividega (asenduskaupadega) olukorras puudub majanduslik põhjus kahe kino koondumist takistada ja kõik taandub juriidilistele nüanssidele. Ma loodan, et konkurentsiametis on inimesi, kes on huvitatud taoliste koondumiste sisulisest poolest mitte ainult juriidikast, mis tänu konkurentsiseaduse kohatisele arhailisusele võib jääda lõpliku otsuse tegemisel siiski domineerivaks.
Ehk väärib tähelepanu ka tõsiasi, et kino ärimudel ei rajane niivõrd piletihinnale kuivõrd kõigele sellele, mida inimestel on võimalik kinosaali filmi vaatama minnes kaasa müüa ja mida neile on võimalik näidata enne filmi algust. Hea ülevaate kinode ärimudelist andis mõned aastad tagasi Edward Jay Epstein Slate'i jaoks kirjutatud artiklis The Popcorn Palace Economy, mis juhib tähelepanu sellele, kust kinod enda raha teenivad.
Forum Cinemas ja Solaris Kino koondumise takistamiseks ei ole mõjuvat põhjust ning hirmud koondumisele järgnevast hinnarallist ei ole põhjendatud. Ilmselt selgub veel lähiajal, mida arvab tehingust Konkurentsiameti. Jääme ootama.
Categorised as: ...
Põhimõtteliselt nõus.
Mis oleks selle koondumise sisuline pool, millega võiks amet arvestada?
Millega võiks amet arvestada…alustada võiks asenduskaupade kaardistamise ja defineerimisega, võrrelda hinnataset asenudskaupadega, võrrelda ligipääsu asenduskaupadele, vaadata teiste riikide praktikat ja lõpuks analüüsida seda, mis siis juhtub kui asenduskaupasid ei arvetata, sest see võib avada monopoli süüdistuste ukse ka teistele ettevõtetele.
Vahemärkusena. Aastal 2010 kui Solaris kinoturule tuli (täpsemalt tulid nad juba 2009 lõpus) langes keskmine kinopiletihind Eestis 4,3 euro pealt 3,6 euro peale, sellist hinnalangust pole Eesti kinoturul kunagi varem nähtud. Forum Cinemas kasum aga 10 miljoni pealt 2,5 miljoni kroonini. Ilmselt oli mõjutajaid teisigi, majanduskeskkonna üldine halvenemine näiteks, aga konkurendi tulek mõjutas kindlasti ka. Praeguseks on piletihinnad tõusnud juba tagasi 4,1 euro peale keskmiselt ning arvestades seda, et Solaris ja Coca-Cola Plaza tõstavad hindu ühel ajal, ei välista üldse et need kaks firmat on omavahel mingi kokkuleppe sõlminud.
Võibolla kahe firma liitumine ei too kaasa hinnarallit, aga nii kindlasõnaliselt väita, et mingitki ohtu pole on ehk ka ülepingutatud.
Mulle tundub, et Solarise ja Forumi liitumisel taandub küsimus paljuski optimeerimisülesandele: kas kõrgem piletihind ja vähem külastajaid või madalam piletihind ja rohkem külastajaid. Arvestades sellega, et rohkem külastajaid ostab madalama hinna puhul ka üht-teist saali kaasa (ja seda tulu ei pea kino filmide levitajatega jagama) ja alternatiive kinole on rohkem kui kunagi varem, siis tundub mulle praegu ebatõenäoline, et piletihind hakkaks koondumise korral oluliselt kiiremini või suuremate hüpetega tõusma.
Mis aga kokkulepetesse puutub, siis nende tuvastamine ja uurimine on sedavõrd pisteline ja vaevaline, et Solarise ja Forumi osas ei ole alust eriti midagi uurida. Olukorras, kus näitkes kolme riigihanke puhul, millest üks oli veel jaotatud kolmeks osaks, laekub viielt erinevalt pakkujalt sendi täpsusega sama hind, mis on kõigil juhtudel ka madalaim hind, ja seda võib välja lugeda täiesti avalikust riigihanke aruandest, tuleks uurimisega alustada ikkagi juhtudest, kus sama tulemuse saamise tõenäosus ilma kokkuleppeta on sama hästi kui välistatud.
Elus ei ole midagi kindlat, kuid minu jaoks on ikkagi tõenäosus, et koondumise tagajärjel ei alga mingit hinnarallit, oluliselt suurem kui vastupidine stsenaarium.
Elame näeme.
ma ise ka ei usu, et hinnaralli kohe tuleb. kas või suhtekorralduslikult ei tehta seda lähitulevikus. vaikselt tõstetakse enne muid hindu (toit, parkimine jms).
aga teeksime siin väikese ennustusvõistluse. mis maksab keskmine kinopilet tallinnas aastal 2014 augustis? nii lühikese ajaga ei jõua mõni potentsiaalne konkurent ka ennast mõnda uude suurde kaubanduskeskusesse sisse seada ja hinda selle läbi mõjutada. arvan, et aastas kord ikkagi hindu tõstetakse ca 10% ja pakun keskmiseks hinnaks aasta pärast 4,5 €.
Kinodes pakutavad söök-jook tooted on erinevad. Turult kaoks Saku, Pepsi, parem popcorn…
Kui nüüd piletihindadest rääkida – konkurentsiametile antakse kindlasti mingi lubadus a'la üle 5% aastas piletihind ei tõuse, või isegi lubadus, et järgmise x aasta jooksul konkurentsi puudumisel hind ei tõuse.
Suurimad kaotajad on aga filmide maaletoojad ja kliendid. Alates aegadest, kus kõik kuus suurstuudiot olid FC all, eelistatakse oma filme. Hoolimata juhtkonna vahetusest on seis sama. Võinoh, mis juhtkond see on, soomest öeldakse, kuidas asjad peavad olema.
Praeguseks on Acmel 2, Foorumil 2 ja Hea Filmil 2 suurstuudiot. Kui Tallinnas on monopol, siis on selle juhatusel ja programmi tegijal vaba voli filme tappa ja tühja boostida. Arvate, et head inimesed nii ei käitu? Käituvad küll, võim teeb pimedaks.
Ei tahaks olla levitaja nahas, kui see läbi läheb. Ainuke võimalus, enamvähem tingimusi saada on sitsides.
Paukuv Bemm
Pakun, et 2014 augustis on piletihind sama, mis 2013 augustis.