Pillesaar teenusmajanduse konkurentsivõimelisusest
Jaan Pillesaar on kirja pannud mõned enda mõtted ettevõtluse toetamise osas, mis lähevad märksa paremini kokku ka minu enda juba lahti seletatud seisukohtadega. Nii juhib Pillesaar tähelepanu tõsiasjale, et toetuste maksmise asemel võiks panustada võrdsetele tingimustele:
Aga mille poolest saame siis paremad olla? Me saame teha selliseid samme, et Eestist kujuneks Euroopa sobivaim riik just kiirelt kasvavate ja tulevikku suunatud tööstusharudega tegelemiseks. Seda aga ei saa ettevõtja üksi teha.
Sobivaim ei tähenda, et ettevõtjal on suured toetused või ta maksab revolutsiooniliselt vähe makse. Tähtis on hoopis see, et ettevõtja maksaks makse ainult selliste tootmissisendite pealt, mis ei riku tema rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kui see tingimus on tagatud, siis ei vaja ettevõtja mingeid riiklikke abipakette.
Pillesaar on eelkõige tuntud Helmese omaniku ja juhina, kelle huvid pole niivõrd tootmises kui teenuste pakkumises. Enda arvamusloos ei jäta Pillesaar märkimata kui palju sisemajanduse kogutoodangust tuleb teenusmajandusest:
On teada, et tänapäeval on kõikide arenenud riikide peamine kasvumootor teenusmajandus. Ekspertide ja spetsialistide majandus. Enamikus arenenud riikides annab teenusmajandus üle 80% SKT-st. Eestis 67% SKT-st.
Mõistagi ei puudu Pillesaare arvamusloost ka ettepanekud. Teenuseid pakkuva ettevõtte jaoks, mille peamiseks sisendiks on spetsialistide oskused, on üks suuremaid kulude allikaid tööjõumaksud. Tootmisettevõtteid, kus enamus protsesse on automatiseeritavad ja palgad üldjuhul tagasihoidlikumad, tööjõumaksud eriti valusalt ei puuduta, kuid teenuseid pakkuvaid ettevõtteid küll. Siit ka soov neid vähendada.
Ettevõtlusega alustamine pole Eestis keeruline küll aga läheb olukord märksa keerulisemaks niipea, kui sa hakkad inimesi palkama. Valdav enamus (85%? 95%?) Eesti ettevõtlusinkubaatorites asuvatest ettevõtetest pakuvad teenuseid ja see on ka valdkond, kus meil võiks lähinaabritega võrreldes konkurentsieeliseid olla, kuid väiksemate ettevõtete kasvamist takistavad just spetsialistide palkamisega kaasnevad kulud.
Teenusmajandusele panustamise peamine eelis on võimalus läbi tööjõumaksude vähendamise kordades suuremat hulka ettevõtjaid täiesti võrdsetele alustel toetada ja seda ilma nüristava bürokraatiata, mis kaasneb erinevate ettevõtlustoetustega. Madalamad maksud ei eelda orienteerumist keerulistes vormides vaid võimaldavad aruandluse täitmiseks vajaliku paberimajanduse asemel panustada põhitegevusse.
Üks asi mind Pillesaare artikli juures siiski häiris – rõhuasetus mingile ühele ekspordivedurile. Ma ei saa jätta seda kordamata, et mida mitmekülgsemad on kohalike ettevõtete teenused ja tooted, seda suurem on tõenäosus, et mõnel ettevõttel õnnestub ka rahvusvaheliselt läbi lüüa. Ühele kindlale vedurile panustamine võib valusalt kätte maksta samas kui seda, mis lööb läbi 5 või 10 aasta pärast me lihtsalt ei tea.
Tegu võib olla tühise semantilise nüansiga Pillesaare arvamusloos, kuid kahjuks on keelekasutus see, mis vormiba ka seda, kuidas probleemidest või väljakutsetest mõeldakse.
Mingite ettevõtlusvaldkondade või veel hullem ettevõtete eelistamine läbi otsetoetuste ei ole hea idee. Võimalikult suure hulga ettevõtjate (üle 50%) bürokraatiavaba tegevuse soodustamine läbi madalamate tööjõumaksude ei ole aga sugugi halb idee.
Categorised as: ...
miks on vaja tj makse vähendada (tm ja sm)? ev saaks osta teenust teiselt ettevõtelt.ehk kui sa oled hea spetsialist siis saad sõlmida lepingu (firma A maksab fimale B), sina oled firma B omanik. Palgakulud hoiad minimaalsed (elamiskulud + palgalaen), raha saad välja võtta endale dividende makstes. tm ei ole vaja üldse maksta kui kasumi reinvesteerid.
Eks sinu poolt toodud skeem erksama mõtlemisega inimeste seas juba ammu toimib, kuid mul on tunne, et mida rohkem on taolise skeemi järgi tegutsejaid seda rohkem õõnestab see ka maksutulusid. Kui mingi kriitiline piiri on ületatud, siis on vaja kuskilt täiendavaid tuluallikaid leida või hakata tõsiselt mõtlema sellele, kuidas näiteks tervihoiusüsteemi nii reformida, et surve sotsmaksust laekuvale tulule oleks väiksema.
Ettevõtja puhul jääb aga õhku Coase’ilik tehingukulude küsimus – kas suunata ressursse ettevõtte sees, mis tähendab palga maksmist või kõik turupõhiselt sisse osta, mis tähendaks iseseisvate agentidega asjaajamist. Näiteks inseneriteenuste valdkonnas on spetsialistid koos kogemustega üliolulised, et sul oleks pidevalt tagatud käive. Teisel pool on spetsialistid ise, kes on huvitatud konkreetsest palganumbrist ja stabiilsusest isegi kui see tähendab madalamat palka. On hulgaliselt inimesi, kellel ei tasu ettevõtjana tegutsemisega kaasnev vaev lihtsalt ära.
Probleemiks on ka kogemused. Kui sul õnnestub inimesed ettevõttega siduda aastateks, siis kõik nende kogemused jäävad ju samuti ettevõttesse, kus nendest saavad osa ka kogemusteta, alles alustavad töötajad. Kuidas asju ühes või teises organisatsiooni aetakse on sageli tihedalt seotud ka nende kasumlikkusega.
Tulumaks peaks olema samuti null. Sotsmaks vabatahtlik osa + fix. miinimum.
http://www.aripaev.ee/4243/arv_kysitlus_424301.html
Igati mõistlik seisukoht/ettepanke, millega mina isiklikult oleks nõus. Võib-olla käibemaksu astmete üle natuke vaidleks (ehk toidule 5% ja kultuurile 10% ning laeks 20%), kuid eks see sõltuks paljuski ka sellest, mida läbi maksude rahastada.
Pean asuma jälle skeptiku rolli.
Ajalugu on näidanud, et ui keegi arvaja või mõni konkureeriv erakond on teadanud, et riik peaks tegema seda ja toda, suurendama om kulutusi siin ja seal, siis Reformierakonna stampvastus on olnud: “Olgu, aga näidake kuskuhast tuleb see raha, mida kulutuste tõstmiseks vaja.”
Maksulangetustega võiks olla samamoodi, et okei, aga näidake kuidas kompenseerida vähenevaid kulusid.
PS. Will Wilkinson on oma blogis viimastele nädalatel kirjutanud ettevõtlusvabadusest Taani näitel. Taani on OECD järgi kõige kõrgema maksukoormusega riik maailmas, ometi on samal ajal tegu ühe kõige konkurentsivõimelisema ja kõige suurema ettevõtlusvabadusega riigiga maailmas. Wilkinson loomulikult ei kiida Taani kõrget maksukoormust, küll aga argumenteerib ta et (ettevõtlus) vabadus on tunduvalt laiem asi kui maksutase.
Mina ei tea, aks Eesti konkurentsivõimetuse pudelikael hetkel ikkagi on maksutase? Ma ei tea, kas põhjus miks Eestis on liiga vähe ettevõtlusest elatuvaid inimesi, on ikkagi meie maksutasemes?
Võibolla on, ja sellisel juhul tuleks ehk tõesti makse langetada. Järgmise küsimusena tõuseks aga ikkagi teema, et kuskohast ja kui palju ikkagi?
Aga võibolla on see pudelikael hoopiski mujal ning sellsiel juhul ei pruugi maksulangetamine olla sugugi prioeriteet ega anda ka tulemusi mida mõned ootavad.
tulumaks nulli + tõsta aktsiisi (bensiin ja elekter)
Mikk: skeptilisus on teretulnud. Nõus sellega, et kui vähendada makse, siis tuleb ka kulusid vastavalt vähendada või uusi tuluallikaid leida.
Lugesin ka Wilkinsoni postitust, mille juurde võiks sobida see artikkel, millele Vabalogis kord juba viidatud:
http://www.iht.com/bin/printfriendly.php?id=8603880
Ma arvan, et enne kui saab peatuda pikemalt laiaulatuslikel reformidel peaks mingid põhimõtted paika panema ja eks siit koorubki välja vajadus laiaulatuslike platvormide vastu, kus kõik need küsimused leiavad kajastamist. Aga sellega olen päri, et igasugused radikaalsemad muutused on problemaatilised ja selle teema juurde võiks veel tagasi tulla.
Jüri, ma olen seda artiklit ka varem lugenud, aga sa ei saa ju tõsise üldistusena ühe inimese juttu. Uuri Taani migratsiooni ja sa näed, et noorte taanlaste lahkumine on täiesti marginaalne problee, õieti polegi probleemi, erinevalt näiteks Mehhikost või Lätist, kus vaatamat oluliselt madalamatele maksudele.
Mul pole praegu aega otsida, aga olen näinud ka uurimusi, kus küsitletud reaalselt Taanist lahkunud inimeste lahkumiste põhjusi. Ja ma panen küll praegu mälu järgi, aga maksud olid umbes seitsmendal kohal, kaugel tagapool põhjustests a la “tahan maailma näha” või “otsin paremat kliimat”.
Kas kõrgete kaudsete ja madalate otseste maksude ei too kaasa probleemi, et inimesed hakkaavd tulu teneima Eestis aga tarbima näiteks Lätis ja Soomes?
tarbivad soome elektrit ja tangivad oma auto helsinki bensukas, aga palgaraha saavad OÜ F-Securelt ning AS Nokialt?
huvitav jur. küsimus, et kui palkad müügimehe, kes teeb 8h tööd Rootsis või Leedus siis .. mis maa seaduste järgi peaks tema palka maksustama.
mikk: natuke googledamist köhis välja sellise huvitava postituse, mis tundub käsitlevat just sinu poolt tõstatud uurimust:
http://curiouscapitalist.blogs.time.com/2008/01/02/are_young_danes_really_emigrat/
Kommentaaridesse on ka põhjust pilk heita.
Ei tahaks hästi Taanit Mehhiko või isegi Lätiga võrrelda, mõlemas riigis toimub emmigratsioon ikkagi hoopis teistel põhjustel ja sugugi mitte kõrge sissetulekuga inimeste seas nagu Taanis. Ceteris paribus võrdlused on sedavõrd erinevate riikide puhul problemaatilised.
Jüri, ma endiselt ei saa aru kuskohast sa võtad “emmigratsioon ikkagi hoopis teistel põhjustel ja sugugi mitte kõrge sissetulekuga inimeste seas nagu Taanis.”
Kuidas sa tead, et Taanist kõrge sissetulekuga inimesed emigreeruvad? Millistel andmetel see väide põhineb?
Ma pole ka ise peale sattunud ühelegi põhjalikule tööle, mis vaataks Taani emigratsiooni ja selle põhjuseid. Äkki see viitab ka sellele, et probleemi nagu polegiu või on see niivõrd marginaalne, et ei tasu uurida.
Huvi pärast läksin Taani statistikaameti kodulehele http://www.statistikbanken.dk/statbank5a/default.asp?w=1280
Et vaadata millistest suurusjärkudest emigratsiooni puhul üldse jutt käib. Taanis elab 5,5 miljonit inimest. AAstal 1992 emigreerus 32 000, aastaks 1998 tõusis see 40 000 juurde ja viimased 10 aastat on iga aastaste emigrantide arv kõikunud 40 000-45 000 vahel.
Emigratsiooni ja immigratsiooni numbrid on päris heas korrealatsioonis. (Muuseas suur osa Taanist lahkujates tuleb Taani tagasi, aga ma jätan lihtsuse mõttes netoemigratsiooni kõrvale).
Enamik emigrante pole mitte taanlased ega Taani kodakondsed, vaid välismaalased. Võibolla on need ajutiselt Taani õppima või tööle tulnud, võibolal on need majandusmigrandid kes liiguvad ühest riigist teise.
Mis on Taanist lähtuvate emigrantide lemmikmaa – konkurentsitult Rootsi. Kas sealsete madalate maksude pärast? Kusjuures Rootsi minevate emigratsiooni puhul torkab silma, et kui muidu on emigrantide hulgas taanlasi võrreldes Taanis elavate välismaalastega vähemus, siis konkreetselt Rootsi suunal domineerivad just taanlased.
Populaarsed sihtkohad on ikka läheduses asuvad maad: Saksamaa, Holland, UK, Norra.
Näiteks Usa-sse läks 2008.aastal vanusevahemikus 20-29 kokku 500 taanlast ja 1615 Taanis elavat välismaalast. 20-29 vanusevahemik on muidugi üleüldse kõige enam emigreeruv (ja immigreeruv rühm). Aga mida need 500 USA-sse läinud taanlast tegid. Läksid nad maksude eest ära, läksid nad õppima? Ma ei tea.
Muuseas täpselt samal 2008. aastal emigreerus USA-st Taani 475 taanlast (ilmselt siis tagasisaabuvad kodanikud) ja samuti emigreerus USA-st Taani samal 2008. aastal omakorda 1605 välismaalast(mis kodakondsus, ei tea).
Need Statistikaameti andmed ei näita muidugi põhjuseid miks inimesed liiguvad, küll aga näitavad nad minu arvates seda, et Taanis ei emigratsiooniprobleemi kui sellist.
Ma arvan, et sa nõustud sellega, et maksupoliitika pole kellegi jaoks see ainus määrav tegur emigreerumisotsust tehes. Enamus otsuseid tehakse piiri peale (marginal propensity) ja seepärast pole küsimus ka absoluutnumbrites vaid selles, millist rolli mängib maksupoliitika nende inimeste hoiakutes, kes emmigreeruvad. Küsimus ei ole selles, et kõrge sisstulekuga inimesed emmigreeruvad vaid et nende emmigreerumisotsuses mängib üpriski olulist rolli maksupoliitika.
Ega mul head põhjust arvata, et Taanist emmigreerujad on kõrgemapalgalised peale eelnevalt toodu pole, kuid lahkete sotsiaaltoetustega riigist, kus maksud on kõrged, on tõenäoliselt rohkem ajendeid emmigreeruda kõrgema kui madalapalgalistel, kes tänu tulumaksu astmelisusele ka maksude küsimust teravalt ei taju.
Mulle tundub, et päris marginaalne see küsimus siiski pole. Minule on jäänud mulje (õigustatud või mitte on eraldi küsimus), et lahkujad on pigem kõrgelt haritud ja ühtlasi kõrgema palgaga, samas kui tulijad on eelkõige arenguriikidest ja madalama haridusega. Jah, demograafilist probleemi pole, kuid ajude äravoolu küsimus jääb minu arvates siiski õhku rippuma.