Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide majanduspoliitilise iseseisvuse hõõrdumine
Viimased kuud on olnud helded kõigile, kellele läheb korda Euroopa arenev institutsionaalne korraldus. Kust läheb piir teoreetilise ja reaalselt teostatav vahel ning kui ühtne on Euroopa Liit kui liikmesriikide majanduspoliitilised soovid ja huvid hakkavad lahknema?
Kirjutas Edward Hugh eelmise aasta oktoobris:
d) We have spelt out how the ECB may well now be facing its “finest hour”, as it has to rise to the challenge of adapting a one size fits all interest rate policy to a world where one size evidently doesn’t fit all, and where the danger of fuelling an excessive consumer boom in one country (France) will have to be set against the risk of sending the banking system of into meltdown in another (Spain). This is clearly the banking equivalent of being stuck between a rock and a hard place new tools and new thinking will need to be developed if we are to finally steer that path between the insatiable appetite of Scylla and the never ending thirst of Charybdis.
Hugh on ka Kreekat juba pikemat aega jälginud ja kirjutanud teemal ridamisi postitusi Fistful of Euros blogis. Tema eilne postitus korjab üles lingid olulisematele artiklitele ja tänane postitus annab mõista, et Kreeka pole kaugeltki ainuke murelaps. Jätkuvalt.
Üks lõbusam tsitaat viitamist leidnud Economist’i Charlemagne’s notebook’i postitusest A Greek bailout, and soon?:
The word going out is, don’t panic. Greece only accounts for between two and three percent of Union GDP: its woes are astonishing (and largely self-inflicted, despite the conspiracy theories swirling within Greece), but they are “affordable”, senior figures say. I wonder if people are being too calm. It is one thing to talk about external aid in exchange for tough conditions. But what if those conditions are politically impossible to meet? I am not talking about reliable statistics, it must be possible to parachute in crack EU auditors to watch for political manipulation. But as I wrote in an earlier blog posting, if the EU finds itself asking for IMF-style budget cuts in Greece, the political consequences will be grim. If I were the European Commission delegation office in Athens, I would be buying some fire extinguishers.
Kas Eesti liitumine euroalaga võiks meie väiksuse tõttu olla serveeritav oluliselt suurema saavutusena kui ta tegelikult on, sest poliitiliselt on Euroopa Liidu institutsioonidele hädasti “võitu” vaja?
Categorised as: ...
[…] Hardo Pajula pole loobunud vaimukatest mõttepärlitest ja tabas järjekordselt kümneses ERR’i uudisteportaalile antud kommentaaris. Ma nimetasin praegust olukorda mõni aeg tagasi Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide majanduspoliitilise iseseisvuse hõõrdumiseks. […]