VABALOG

Ametnike pilkamine on globaalne harrastussport

Rumm üritas enda artiklis jätta muljet nagu oleks eestlased ametnike suhtes kuidagi eriti sallimatud, kuid tegelikult ei erine eestlaste suhtumine palju näiteks brittidest, kella “Jah, minister” nägi ilmavalgust enam kui 20 aastat tagasi. Hiljem on seriaali üritatud ka teiste riikide kontteksti panna sealjuures Rootsis, Portugalis ja Indias. 

Eelnev ei tähenda, et ametnikud kuidagi rumalad, pahatahtlikud või saamatud oleks. Ma tean isegi mitmeid väga võimekaid ja intelligentseid inimesi, kes avalikus sektoris töötavad, kuid nagu ma ka ise oli sunnitud tõdema ei ole probleem niivõrd inimestes kui avaliku teenistuse olemuses. Tsiteerides klassikuid:

Senior civil servants in the open structure have, surprisingly enough, almost as brilliant minds as they themselves would claim to have. However, since there are virtually no goals or targets that can be achieved by a civil servant personally, his high IQ is usually devoted to the avoidance of error. 

Ametnike maailma üks veidramaid kajastusi populaarkultuuris on kahtlemata Terry Gilliami “Brazil”, kust tulevad välja nii ametnikemaailma tröösitus kui mentaliteet paremini kui nii mõnestki dokumentaalfilmist. 

Kui keegi arvab, et tegu on mingi uue liberaalsete reformidega kaasnenud nähtusega, siis Franz Kafka romaanid “Loss” ja “Protsess” pärinevad mõlemad 1920ndatest, kuid suudavad tõenäoliselt ka täna tekitada lugejates emotsioone, mis liigagi tuttavad mõne kohaliku ametiasutuse külastamisest.

Need näiteid ei ole kaugeltki ainsad vaid pika ja kohati üpris düstoopilise nimekirja algus, mida suudab tõenäoliselt iga inimene iseseisvalt täiendada. Kõik täiendused mõistagi oodatud kommentaarides.

Tagged with: brazil, jah minister, kafka, loss, protsess, Rumm

Categorised as: ...