Märtsi alguses tehti avalikus Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimus Responding to the challenge of financial sustainability in Estonia’s health system (pdf). Uuring pälvis ka parajalt meediakajastust, kuid seda jätkus vaid üheks päevaks ja peamiselt lühikeste kommentaaride ja intervjuude näol uuringu autoritega, kes andsid endast parima, et uuringu sisu tutvustada neile, kes 140 leheküljelist inglise keelset dokumenti kunagi […]
Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuring on vajalik ja möödapääsmatu olukorras, kus tervishoiusüsteemi rahastamisega kaasnevad probleemid süvenevad ja inimeste ootused ainult kasvavad. Uuring on küll üpris põhjalik, kuid surutud autorite poolt võrdlemisi kitsasse raamistikku, mis peegeldab autorite maailmavaatelisi eelistusi ja seeläbi välistab mitmete küsimuste tõsisema analüüsi. Ühelt poolt kajastatakse meelepäraste lahenduste tugevaid külgi ja potentsiaali, teiselt […]
Kui erakindlustuse areng on Eesti välistatud, siis jääb üle ravikindlustuskontode kasutusse võtmine. Vähemalt oleks taolisel juhul välistatud olukord, kus inimene peab ravijärjekorras piinlema vaid saab kasutada ravikindlustuskontol olevaid vahendeid endale soodsaima ja kiirema ravi tagamisel. Ravikindlustuskontode puhul oleks võimalik ka tööandjal, pereliikmel või tuttaval teha sissemakseid indiviidi ravikontole, mida motiveeriks tegema näiteks maksusoodustused. Riskigruppidega solidaarsuse […]
Ravijärjekordasid on lihtne ignoreerida, sest nende kulud jäävad enamasti varjatuks ja kaudseks. Kahjuks võimaldab probleemi ignoreerimine hoiduda ravijärjekordade põhjuste, kulude ja lahenduste käsitlemisest. Eelnevalt toodud näitele toetudes on siiski võimalik mõned olulisemad kitsaskohad välja tuua. Ravijärjekorras ootamine seoses töövõimetusega tähendab haigushüvitise maksmist, mis ulatub 80%-ni palgast. Kui operatsioon oleks toimunud esialgu määratud ajal, siis oleks […]
Kõige üllatavam oli Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuringus ravijärjekordade käsitlus, mis on valdavale osale tervishoiusüsteemiga kokku puutuvatest inimestest üks olulisemaid küsimusi. Üllatav, sest ravijärjekorrad ja nendega kaasnevad probleemid mingit sisulist käsitlust uurimuses ei leia. Miks tervishoiu rahastamise spetsialistid ravijärjekordi käsitlemise vääriliseks ei pea uurimusest ei selgu, kuid sarnast seisukohta ei jaga kaugeltki kõik. Loodetavasti illustreerib […]
Kolmas oluline kulude vähendamise võimalus on uuringu autorite hinnangul ulatuslikum suhtelise efektiivsuse uuringute (comparative effectivnes research) kasutamine. Suhtelise efektiivsuse uuringute eesmärk on teenuste osutamise tulemuslikkuse ja kulutõhususe võrdlev hindamine, mis võimaldab näiteks mõne haiguse kahte erinevat ravimeetodit võrrelda nii maksumuse kui tulemuslikkuse poolest. Taoline lähenemine peaks teoreetiliselt võimaldama arstidel teha teadmuspõhiseid otsuseid ravimeetodite valimisel, mis […]
Uurimuse autorid näevad ühe olulise kulude kokkuhoiu allikana võimalust varasemast täpsemalt suunata arstide poolt väljakirjutatavate ravimite valikut. Eestis on juba mõnda aega olnud arstidel kohustus eelistada geneerilisi ravimeid (ravimid, mida ei ole tootja ise väljatöötanud) brändiravimitele (üldjuhul ravimi väljatöötanud ettevõtte toode). Uurimuse autorid juhivad tähelepanu tõsiasjale, et enamus arste ei pea kinni kohustusest eelistada geneerilisi […]
Kulude kokkuhoidmiseks ja vähendamiseks näevad uurimuse autorid mitmeid võimalusi, kuid olulisemad neist taanduvad kolmele ettepanekule (1) suurendada perearstide rolli läbi täiendavate kohustuste ja piirangute, (2) eelistada geneerilisi ravimeid brändiravimitele ja (3) suurendada suhtelise efektiivsuse uuringute rolli rahastatavate protseduuride valimisel. Uurimuses tõstetakse korduvalt esile Eesti tervishoiusüsteemi administreerimise madalaid kulusid, mis autorite hinnangul tõuseks oluliselt, kui tervisekindlustusse […]
Eelnevalt olen peatunud eelkõige põhimõttelistel küsimustel, millega iga uuringu autorid peavad heitlema, kuid uuringus on ka mitmeid konkreetseid ettepanekuid, käsitlusi ja väiteid, mis väärivad eraldi tähelepanu. Täiendavate tervishoiusüsteemi rahastamisvõimaluste analüüsil pole siinkohal mõtet pikemalt peatuda, sest uurimuse autorid näevad täiendava tulu allikana eelkõige erinevaid makse. Sotsiaalmaksu, aktsiiside või tarbimismaksude tõstmisest ei ole otstarbekas ilma tõsisema […]
Paar aastat tagasi avaldas Cato Instituut Glen Whitman’i analüüsi WHO’s Fooling Who? The World Health Organization’s Problematic Ranking of Health Care Systems (pdf), mis võttis lähema vaatluse alla WHO poolt ettevalmistatud World Health Report 2000. Raportile viitajad kippusid seda esitlema, kui objektiivset uuringut, mis võimaldas võrrelda erinevate riikide tervishoiusüsteemi suhtelist tulemuslikkust. Vaatamata raporti autorite väidetavatele […]