Teller viitab Päevalehe artiklile Uuring: Eesti ettevõtjad ei tea oma eeliseid konkurentide ees, mille kohaselt ei tea “suur hulk” ettevõtjatest enda konkurentsieeliseid. Esiteks, ma alustaks küsimusest, et “suur hulk” võrreldes millega? Teiseks, ma ei tea, kuidas teistega on, kuid minu arvates on “suur hulk” üle 50%. Uuringust selgub, et 11% ütleb, et neil pole eelist […]
Kõigepealt oli Infopartisan, siis tuli Blogiraamat, millele järgnes Coolhunter, mida asus peatselt asendama Veebiaed, mis mingil põhjusel närbus ja asendus Megalahe’daga, mille ühes viimases postituses oli kirjas, et aeg on vist tagasi Infopartisani juurde pöörduda. Nüüdseks on viimasest postitusest mitu kuud möödas, kuid Andrest pole ikka veel kuskil näha. Isegi minut.ee’s pole midagi temalt juba […]
Sirvides mõned päevad tagasi Giik’i sattusin sellise huvitava uudise otsa Trend: ettevõtete ajaveebid: BlogOn 2005 Social Media Adoption Survey kohaselt peab ajaveebi 55% ettevõtetest, kirjutas internetnews. Minu esimene reaktsioon: “Tõesti vä, mis planeedil?” Kui nüüd vähem sarkastiline olla, siis sellist väidet on ülimalt keeruline uskuda olukorras, kus paljud inimesed ikka veel ei tea, mis asi […]
Viimased paar nädalat oleme loengutes ja seminarides keskendunud majandustsüklitele, n.n. pikkadele lainetele ja sellele, millist rolli mängib innovatsioon majandustsüklites ja tehno-majanduslike paradigmade muutumises. Huvitav on see, et kuna õppejõudude seas on majandusajaloolasi (economic historian) aga mitte majandusteadlasi (economist), siis jäävad tähelepanuta lühemad perioodid kui aasta, mis võimaldab minul natuke jälle tühimiku täita. Valmistudes ette üheks […]
Eelmist nädalat tabas järjekordne postituste põud, sest esimene moodul magistriprogrammist jõudis lõpule ning õppejõud otsustasid seda tähistada väikse kodueksamiga, mida saime siis nädal aega voolida. Soojenduseks viited mõnedele huvitavamatele kirjatükkidele interneti avarustest, mis viimase nädala jooksul silma on jäänud. Frederic Sautet, küsib kui tähtis roll peaks olema valimissüsteemil ühiskondlike muutuste võimaldamisel ja milline süsteem selleks […]
Aumanni ja Schellingi Nobeli preemia on põhjust andnud huvitavaks vestluseks blogosfääris sellest, kas ja millises ulatuses on mänguteooria rakendatav ja kohaldatav reaalsele maailmale. Kõigepealt Michael Mendle Businessweeki’s: Game theory tries to use the principle of rationality to explain conflict and cooperation in a wide range of economic and social situations. For example, game theory has […]
Kuna tundub, et pidev-valimiste teema ei taha kuskile kaduda, siis on ehk põhjust selgitada, miks skeptilisus ei ole lihtsalt põhjuste otsimine nagu Peeter Marvet näib vihjavat enda “miks raudtee läbi kukub — näiteks on hobustel väga ebamugav liipreid mööda sammuda” kommentaariga vaid midagi märksa põhimõttelisemat, mis seotud mitmete praktiliste probleemidega ja sügavalt ka inimloomusega mitte […]
It seems paradoxical to assert, but it is theoretically, as well as practically true, that a deep-felt responsibility is incompatible with great frequency of elections. Men can feel little interest in power, which slips away almost as soon, as it is grasped; and in measures, which they can scarcely do more than begin, without hoping […]
Seekordne Nobeli memoriaalpreemia läks mänguteooria arendamise eest Robert Aumannile ja Thomas Schellingile…oeh…kõige lihtsam oleks vist öelda läbirääkimiste majandusteoreetilise käsitluse eest. Kokkuvõtlik PDF Nobeli preemia kodulehelt. Viimastel aastatel on Nobelid majandusteaduses läinud üpris tehnilist lähenemist kasutavatele majandusteadlastele, mis teeb Schellingi, kes on tuntud paljuski just liigse matemaatilisuse vältimise ja illustreerivate näidete tõttu, eriti meeldivaks…vähemalt minule. Schellingi […]
Loodusfotograafia ei ole digikaamera ajastul enam midagi erilist. Enamus meist suudab ja tahab näha looduse ilu, isegi kui seda vahendab kaameraobjektiiv. Teha sadakond looduspilti ja leida sealt üks, mis väärib ka teistele näitamist pole eriti keeruline. Märksa vähem on neid, kes soovivad näha ilu inimtegevuses, selles kuidas inimesed enda ümbrust vormivad. Jah, mõni kord on […]