Miinimumpalk 2009. aastal jätkuvalt 4350 krooni
Kuna Vabalogi jõutakse jätkuvalt üllatavalt palju terminiga miinimumpalk või alampalk, siis informatsiooni kiire leitavuse huvides olgu otsijatele kinnitatud, et alampalk on 2009. aastal sama, mis 2008. aastal ehk 4350 krooni.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse 2009. aasta 5250 kroonine alampalga nõue ei olnud juba eelmise aasta lõpuks selgeks saanud majanduskriisi tingimustes realistlik ja on seda täna veel vähem. Taoline laest numbrite noppimine ei ole kellegi muu kui EAKL’i juhatuse liikmete poliitilise karjääri huvides ja paljudele töötajatele, kelles valdavat enamust EAKL ei esinda, oleks see tähendanud lihtsalt töökoha varasemat kiiremat kaotamist.
Ei tasu unustada, et Tööandja on sunnitud tasuma ka 33% sotsiaalmaksu, mis tähendab, et ka sotsiaalmaksu oleks tulnud eelmisest aastast ligi 300 krooni rohkem maksta. Ühe kaupa need arvud eriti kõrged ei tundu, kuid aastas oleks see tähendanud täiendava 14 400 krooni tasumist ÜHELT inimeselt. Mida see tähendab ja kuidas see tööandja, kasumlikult tegutseda üritava ettevõtja maailma mõjutab?
Kui aastas tuleb ühe töötaja pealt 14 400 krooni rohkem maksta, siis see tähendab ligi 2,5 kuupalka. Kui sul on tööl 5 alampalgaga inimest, siis kokku tuleb tööandjal maksta 72 000 krooni rohkem. See tähendab 4350 kroonise alampalga (koos sotsiaalmaksuga) juures ühe täiendava töötaja palkamisest loobumist. Kui sul on kümme alampalgaga töötajat, siis oled sunnitud loobuma 2 täiendava töökoha loomise ideest. Saja alampalka saava töötajaga ettevõttes tähendab see 20 töökohta, mida enam ei saa luua.
Alampalga tõstmine tähendab täiendavaid väljaminekuid ettevõtjale, kuid mis ta vastu saab? See, et alampalk tõuseb ei tee töötajat tootlikumaks ega too ettevõttele automaatselt rohkem raha sisse. Tegu on ainult täiendava kulutusega, mille nõudmisel ei lähtu EAKL sellest, et keegi jääb selle tulemusena tööta või kellelgi kaob töökoha võimalus.
EAKL on kartell, mis seisab enda väikese liikmeskonna huvide eest, kuid kelle nõudmistest on sunnitud lähtuma kõik töötajad ja tööandjad, kes aga EAKL’i tegevuse tagajärjel otseselt kannatavad. Kahjuks ei ole need inimesed organiseerunud ja seepärast ka sama hästi kui nähtamatud.
EAKL on hiljem enda esialgsetest nõudmistes mõnevõrra taandunud, kuid uue alampalga kehtestamise soov 1. aprilliks (tänaseks) on aga lihtsalt soovunelm, millel pole põhjuast pikemalt peatud.
Alampalga teemal vaata Vabalogist veel:
- Harri Tali – ignorant või nahhaalne valetaja?
- Eesti Ametiühingute Keskliit kui töökohtade hävitaja ja kõrgema töötuse eestseisja
- OECD soomlastele: teie miinimumpalk on liiga kõrge
- Miinimumpalk ja selle tõstmine kui varjatud russofoobia
- Miinimumpalga eugeenilisest ajaloost
- Miks miinimumpalgast tasub loobuda
Categorised as: ...
Postituse autoriga täiesti nõus. Eesti Vabariigis pole ametiühingutest suurt miskit abi.
Ametiühingud on küll varmad oma liikmete käest raha küsima, kuid kui töötajate heaks midagi teha vaja on siis on neil suu vett täis.
[…] ei ole pidanud üleliigseks aeg-ajalt kirjutada miinimumpalga negatiivsest mõjust tööhõivele ja sellepärast on huvitav ka USA’s puhkenud debatt miinimumpalga alandamise üle. […]
Äkki proovib mõni tööandja ka miinimumpalga eest ära elada!!!
Kui tööandja ei suuda endale ja töötajatel tööd tagada, siis elab veel vähemaga. Neid tööandjaid, kes miinimumpalgast elavad on täna küllaga.