VABALOG

Ergenekon – kas türklaste õigussüsteemi proovikivi?

Olen Wikipedia aktiivne kasutaja ning viidanud kümnetele Wikipedia artiklitele ja artiklitele Wikipediast. Hiljuti sattusin aga Wikipedias ühe artikli otsa, mis võimaldab tähelepanu juhtida selle võrratu tööriista puudustele.

Mai lõpus külastas Tyler Cowen Türgit, millest tulenevalt viitas artiklile Foregin Policy’s How Turkey Tamed Its Army, mille autor kirjutab praeguseks juba mõned aastad kestnud Ergenekoni nimelise terroriorganisatsiooni kavatsustest. Artiklit lugedes jääb mulje nagu oleks Jack Bauer ja teleseriaal “24” enda fantastiliste vandenõudega kõigest lapsemäng selle kõrval, mida Türgi sekulaarne sõjaväeline eliit on viimaste aastate jooksul planeerinud Türgis valitsuse moodustanud konservatiivsemale ja islamistlikumale erakonnale AKP.

Plaanid sõjalennuki alla tulistamisest, pommide õhkamisest Istanbulis ja lavastatud terrorirünnakutest tundub olevat vaid jäämäe tipp vandenõus, kuhu on haaratud sadu endisi sõjaväelasi ja luurajaid. Mõistagi ei ole artikkel ammendav ja sedavõrd tõsised süüdistused väärisid natuke rohkem tähelepanu. Kiire googledus näitas, et Ergenekonist on Wikipedias täitsa pikk ja põhjalik artikkel, mis näis Foregin Policy’s ilmunud artiklit igati toetavat. Vaatasin ka viiteid, kuid enamus neist pärinesid türgikeelsest ajakirjandusest ja eestlasele pole nende midagi peale hakata.

Olin juba Ergenekoni artikli viite ühte tulevasse Wikipedia eklektiline sügavus postitusse lisanud kui märkasin, et Tyler Cowen viitab ka Dani Rodriku  (Türgi päritolu Harvardis õpetav majandusteadlane) positusele What is going on in Turkey?, mis algas hoopis teisiti kui oleks oodanud pärast Wikipedia artikli lugemist:

Forged documents, planted evidence, secret witnesses, anonymous informants — these have become the weapons of choice in the massive campaign underway in Turkey to destroy the secular old guard and discredit the government’s opponents. It may look like a mildly Islamist, but democratic government is using the rule of law to prevail over a militarist, hard-line secularist elite. But the reality is that the government and its supporters are waging a dirty war, in which hundreds of prominent individuals (officers, journalists, academics, lawyers) have been framed and incarcerated.

Rodrik ei tee saladust sellest, et Ergenekoniga seoses on vahistatud ka tema abikaasa, Pinar Dogani, isa Ceting Dogan ja seda vägagi kahtlastel alustel. Rodrik viitab enda postituses koos abikaasaga kirjutatud artiklile Foregin Policy’is How Turkey Manufactured a Coup Plot, mille autorid jõuavad hoopis teistsuguste järeldusteni kui artikli How Turkey Tamed Its Army autor. Ühtlasi viitas Rodrik enda märksa pikemale ja põhjalikumale artiklile Turkey’s Other Dirty War, mis ilmus mai lõpus The New Republic nimelises väljaandes:

What lies behind the trials is an apparent effort to discredit the government’s opponents on the basis of the flimsiest evidence and often, far worse, by framing them with planted evidence and forged documents. While a handful of the hundreds who have been accused may be guilty of some wrongdoing, the conduct of many of the prosecutors leaves little doubt that they are pursuing a political agenda, instead of seeking to uncover actual crimes and identify true culprits. Deception at such a scale would be unimaginable without at least the implicit cooperation of members of the government.

Rodrik viitab enda artiklis ka Gareth H. Jenkinsi põhjalikumale ja märksa sõltumatumale uurimusel Between Fact and Fantasy: Turkey’s Ergenekon Investigation (pdf). Jenkins proovib meediakärast, hämast, veendumustest ja hirmudest läbi vaadata ning tema järeldused ei tee Ergenekoni protsessi eestvedajatel sugugi au:

The failure of the government to try either to investigate the sources of the leaks of wiretaps into the public domain or to curb the power of the prosecutors to order people to be seized from their homes without any evidence of criminal activity has inevitably created a climate of fear amongst a large proportion of the Turkish population. Secular middle-class Turks in particular are now frightened of talking candidly with acquaintances on the telephone for fear that a doctored transcript might subsequently appear on a pro-AKP website. The prosecutors’ apparent propensity for regarding anyone acquainted with one of the accused as a potential member of Ergenekon means that a growing number go to bed at night worried that they might be woken at dawn by a police raid. It is to be hoped that such fears are exaggerated, but they are certainly widely held.

Järeldusi? Esiteks tasub Wikipedia kasutamisel ettevaatlik olla kõiksugu küsimustega, mis käsitlevad poliitikat või poliitilisi protsesse. Teiseks, täpselt sama ettevaatlik on põhjust olla Foreign Policy’t või mõnda muud autoriteetset allikat lugedes, sest mida keerulisemad ja nüansirikkamad on küsimused, seda lihtsam on lugejatega manipuleerida. Kolmandaks, lugenud kõiki viidatud materjale jääb kõige veenvamaks Jenkins, kes näeb Ergenekonis pigem valitsuserakonna kirgliku soovi kui laiaulatusliku sõjaväelaste vandenõud.

Tagged with:

Categorised as: ...