VABALOG

Archive for the ‘…’ Category

Kas Ameerika vaenulikus algab kodust?

Alati mitmekülgse ja huvitava EU Referendum’i tänaste postituste seast võib leida ka ühe pealkirjaga Resentment of America starts at home, mis võtab päris asjalikult kokku põhjused, miks osad moslemid on Ameerika ja ameeriklaste vastu nii vaenulikud, kuid proovib vastata ka küsimusele, miks Ameerikat “vanas” Euroopas nii innukalt põlatakse: We do not live under the sort […]

Rumala Eesti ajakirjaniku sündroom

Mind huvitab jätkuvalt vastus küsimusele, kas osad Eesti “ajakirjanikud” on lihtsalt rumalad ja lohakad või on tegu osadelt välismaistelt kolleegidelt õpitud hoiakuga, võltsmoraaliga, mis on pimestavalt USA vaenulik isegi siis, kui selleks mingit põhjust pole. Vahel jõuan juba mõelda, et ega see Eesti ajakirjanike USA vaenulikus polegi nii jube, et tegelikult nad kajastavad toimuvat, eriti […]

Viimast korda Jacques’ist

Olen üpris veendunud, et olen ilma jäänud mitmest sügavast naeruhoost kuna ei mõista prantsuse keelt piisavalt, et lugeda Le Monde diplomatique’i. Mõni nädal tagasi komistasin aga diplomatique’i inglise keelse versiooni otsa, mida siis vaikselt (kohati ahastusega) lugesin. Nüüdseks olen jõudnud järeldusele, et rohkem virisemisele ja kapitalismi (loe: USA) mahategemisele pühendunud ning samas ikkagi tunnustatud väljaannet […]

Kas eestlased peaksid rohkem säästma?

Säästmine on vaieldamatult üks majanduse mootoritest, kuid mulle on jäänud mulje, et kohalikud analüütikud ei ole vaevunud praegust olukorda piisavalt selgitama. Selle tulemusena võib regulaarselt kuulda, kuidas eestlased peaksid rohkem säästma ja mitte nii palju tarbima. Erandiks ei ole ka Eesti Panga majanduspoliitiline kommentaar ja prognoos 2004-2006, mis annab järjekordselt päris mitmes kohas mõista, et […]

Millal on eestlane jõudnud tipu?

Kui temast kirjutatakse ülevaatlik lugu, milles mainitakse Eestit ainult ühel korral ja sedagi tema kaasmaalastega seose! Neeme Järvi on üks nendest vähestest eestlastest. 15 aastat Detroidi sümfooniaorkestri muusikalisejuhina ning lisaks üle saja külalisetteaste aastas(!) üle terve maailma, mille käigus on Järvi maailmale (ok, vähemalt entusiastidele) tutvustanud orkestreid, mis muidu poleks kunagi tunnustust leidnud. Sellest ei […]

Illarionovi tuleproov

Eelmise aasta novembri ühes postituses käsitlesin Kyoto protokolli ja viitasin Putini majandusnõuniku, Andrei Illarionovi, sõnavõtule. Mõnevõrra üllatavalt tuli aga postitusele ka üks kriitiline kommentaar: Kurb küll, kuid üha hullemaks läheb – vene poliitikud tuuakse kaitsma demokraatliku maailma huve! Kas lugupeetud blogger ikka teab, mis mees see Illarionov (blogis oli nimi valesti) ikka on? Loomulikult ei […]

Ajaveebidest ehk blogidest Eestis

Olen bloge lugenud peaagu kolm aastat ja esimestega neist tegin vist tutvust eelmisel sajandil, kuid midagi on nendel kõikidel ühist – ükski neist pole kirjutatud eestlaste poolt. Mul õnnestus leida üks blog, mida kirjutati Eestis (Concordia ühe ameeriklasest õppejõu poolt) ja mis kajastas ka päevateemalisemaid sündmusi, kuid sellega Eesti blogide hulk ka piirdus. Vähemalt minu […]

Tsunami – enne ja pärast

Mul pole Aasia tsunami kohta öelda midagi, mida pole juba paljude teiste poolt öeldud. Pigem suunaks uudishimulike Wizblogi “enne ja pärast” leheküljele, kus pilte nii saartest, rannikust kui mõõnast, mis tsunamile eelnes. TÄIENDATUD: Üks mõtte, mis selle katastroofi käigus kohe meelde ei tulnud, sai tegelikult alguse eelmisel aastal Floridat laastanud orkaanide ajal. Kuigi inimohvreid seal […]

Uus aasta, kuid sama vana Euroopa Liit

Juba mõnda aega pole jõudnud pikemalt peatuda Euroopa majanduse probleemidel, kuid tänu rikkalikule saagile Techcentralstation.com-is on mul taas võimalus mõne tsitaadiga tähelepanu juhtida artiklitele, mis käsitlevad Euroopa majanduse jätkuvat stagneerumist ja “heaolu” riigi olemus absurdsust. Constantin Gurdgiev’i artikkel A Pivotal Year for the European Left võrdleb USA ja Euroopa majandusruumi ja teeb järeldusi, mis selle […]

T.S.Ellioti modernism luules

Eelpool juba mainisin, et islam pole suutnud modernismiga kohaneda samas kui kristlus on ja seda peamiselt progressi varasemale aeglasele tempole, mis võimaldas mitte niivõrd informatsiooni ja meelelahutust tarbida, kui ka mõelda elu olemuse üle maailmas, mis muutub kiiremini kui meie ise. Sageli on esialgu ainsaks märgatavaks jäljeks nendest muutustest kunst, mis suudab kajastada elamise ängi, […]