Mõnevõrra murettekitav on Rootsi Demokraatide saak viimastel valimistel. Tegu on suht populistliku ja immigrantide vaenuliku erakonnaga, mille on õigus pärast viimaseid valimisi omavalitsustoetustele, mis ulatuvad vähemalt 45 miljonile Rootis kroonile aastas. Õigus finantsabile on kõigl erakondadel, mis ületavad 2,5% piiri. Rootsi Demokraadid said 2,93% häältest.
Eraldi esile tõstmist väärib üks huvitav trend. Nimelt valiti kahes omavalitsus piirkonnas tugevate isiklike mandaatidega kohalike elanike huve esindama just liberaalse maailmavaatega (klassikalises mõttes) inimesed – Fredrick Federley Stockholmis ja Annie Johansson Jönköpingis. Mis kõige parem, mõlemad on veel noored ja alles hiljuti poliitikasse tulnud.
Kas Eestis leidub sedavõrd liberaalsete vaadetega inimesi omavalitsustest? Kui jah, siis mina neist kuulnud ei ole.
Rootsi valimistulemused – rohkem vabadust silmapiiril kommenteerimine on välja lülitatud
Kuna veetsin ligi üheksa kuud Rootsis õppides, siis on ka Rootsis toimuv endisest südamelähedasem, seda eriti üpris tähtsate valmiste eel, mis toimuvad homme, pühapäeval.
Rootsi poliitmaastikul on juba aastakümneid domineerinud sotisaaldemokraadid ja nende erinevad koalitsioonid. Parempoolsete vaadetega erakondadel on ainult üks kord viimase kahekümne aasta jooksul õnnestunud moodustada valitsus, kuid vaatamata lühikesele valitsusperioodile on just seda valitsust peetud Rootsi majanduse päästjaks ja praeguse edukuse loojaks tänu ulatuslikele reformidele tervishoius, hariduses ja riigiettevõtete erastamises.
Homme avaneb rootslastel võimalus asendada sotsiaaldemokraadid kolme parempoolse erakonna koalitsiooniga – Allianssiga. Mitmete kommentaatorite arvates määravad homsed valimised Rootsi suuna järgmiseks kümneks kuni viietteistkümneks aastaks. Kui võidab Allianss, siis on oodata ka Rootsis suuremaid muudatusi ja reforme, kui sotsiaaldemokraatide koalitsioon, siis läheb kõik samas stagneeruvas vaimus edasi.
Rootsis tegin ka enda kursakaaslastega nende lähenevatest valimistest juttu ja enamus neist, kellega sellele teemal mõtteid vahetasin olid huvitatud muutustest. Küsimusele “miks” sai peaaegu alati vastuseks kas kõrged maksud või töökoha leidmisega seotud probleemid. Kuna minu sakslaste küsitlus enne nende valimisi andis kahtleva poolehoiu CDU’le, siis seekord on märksa tugevam toetus langenud Allinassile. Mind üllatas, kui vaenulikud osad noored olid sotsiaaldemokraatide suhtes. Ehk väljendub see ka homsetel valimistel.
Mina igal juhul hoian pöialt Allianssile…mitte, et see Vabalogi lugejaid eriti üllataks.
Lisainformatsioonist.
Inglise keelse eelvaate ja ülevaat homme toimuvast toob inglise keeles teieni The Local. Natuke ennetavat analüüsi ja tõenäoliselt valimiste järgset olukorda kommenteerib Johan Norberg.
Prices come into being because they are a parsimonious and useful tool for coordinating the wishes of diverse, heterogeneous individuals into mutually beneficial actions. The information aggregation is an important and useful part of that process, because it’s the aggregation of private information on preferences and costs that lets you figure out if you want to buy or sell at that price. Through that process you discover how strong your preferences are, or how high or low your costs are, so you learn the information about the preferences and costs of others in the process of figuring out if it’s worth it to you to buy or sell at that price. But the aggregation is not the goal of the process; the goal of the process is individual happiness, for both buyers and sellers.
And the beauty of prices is that they coordinate not just the diverse, private information and incentives of individuals, but in so doing they enable those individuals to create and receive value. Gains from trade. Surplus. Happiness. Mutual benefit. One of the commenters claimed that wikis are different from prices because in markets it’s about individual gain but in wikis it’s about social gain (my paraphrase). That is a naive misunderstanding of market processes. Market processes are robust and valuable precisely because they provide an institutional framework in which individual incentives are, through no conscious intention, channeled into creating social gain. This is one of the fundamental and oft-overlooked insights about markets: in order to have exchange, you have to cooperate (by adhering to rules/laws) and you have to have something to offer that others want, so you have to pay attention to the desires and preferences of others. As a seller you cannot gain if you are offering stuff that no one wants, or at prices they aren’t willing to pay, so you have to pay attention to someone’s preferences other than your own.
Vabast turumajandusest rääkides ja selle eeliseid teistele selgitades olen korduvalt kokku puutunud arusaamaga nagu puuduks vaba turumajandus tingimustes igasugused reeglid ja valitseb üleüldine kaos, milles jäävad kõige väiksemad ja võimetumad “elu hammasrataste vahele”. Nii tuli mul Rootsis tervele kursusele selgitada, et vaba turumajandus eeldab usaldust ja selleks on vaja lepinguid, kombeid ja isegi tabusid, mis võimaldavad koostööd ja arenevad aja jooksul välja institutsionaalseks raamistikuks, mis võib formaliseeruda näiteks seaduste näol. Sõna jälle Lynne Kieslingule:
One of the valuable dimensions of Hayek’s contribution to understanding human action is the recognition that human institutions, including markets, are not ever and cannot ever be perfect, because of the cognitive limitations of humans. However, he made the more defensible claim that among the class of human institutions, markets perform better on average than other institutions for the allocation of goods and services and the bringing into being of new goods and services. And of course, rules/institutions matter in determining how well market processes perform those valuable roles, which is why he devoted so much of his work to analyses of emergent order legal systems and their ability to provide necessary monitoring and enforcement to sustain the decentralized network systems we call civil society.
Milton Friedman on taas andnud pikema intervjuu, mida võib kuulata või lugeda, kuid üks huvitavamaid lõike puudutab ärimeeste kalduvust endale erandeid ühel või teisel moel välja kaubelda:
It’s always been true that business is not a friend of a free market. I have given a lecture from time to time under the title Suicidal Impulses of the Business Community, something like that, and it’s true. It’s in the self-interest of the business community to get government on its side. It’s in the self-interest of a particular business. . . . But the real puzzle—puzzle isn’t quite the right word—the real problem here is where do you find the support for free markets? If free markets weren’t so damn efficient, they could never have survived because they have so many enemies and so few friends. People think of capitalism or free markets as something that obviously is supported by business. People think that if a business party is a party in politics, it will promote free market. But that’s wrong. It will be in the self-interest of individual businesses to promote a tariff here and a tariff there, to promote the use of ethanol etc.
Minu seisukoht on jätkuvalt, et mida vähem on võimu keskvalitsusel – mida rohkem saavad inimesed ise valikuid teha – , seda ebatõenäolisem on ka mingite väga kitsaste huvigruppide huvide rahuldamine läbi poliitika ja lauspopulism, kus sisuliselt ostetakse hääli maksumaksjate rahaga.
PS. New York Times annab ka teada, et Battlestar Galactica kolmandale hooajale eelneva kuu igal teisipäeval ja neljapäeval paisatakse veebi mini-osad, mis mõeldud uue hooaja sissejuhatuseks. Kokku tuleb neid kümme.
Vabalog sai mõned päevad tagasi kahe aastaseks. Pole paha. Külastatavus statistikast (täiesti avalik muide) võib iga üks teha omad järeldused, kuid mulle endale tundub, et samas vaimus nagu viimased paar kuud on läinud jätkata ei saa.
Kuna praegu on lõpufaasi jõudmas ka minu magistritöö, mis neelab rohkem aega kui tahaks tunnistada, siis on põhjust teha pikema paus blogimisse.
Blogi kohalt üritan mõelda sellele, mida kirjutada ja kui sageli, sest ilmaselgelt pole majandusteemalise blogi vastu erilist huvi.
Ei välista vahepeal mõne postituse ilmumist siia, kuid tõenäoliselt jääb nende hulk kuni 7. oktoobrini minimaalseks.
Järjekordse poliitilise tsirkusega on vist iga endast lugupidav blogija kirjutanud vähemalt ühe postituse (see on sii minu postitus 😛 ), kus nii Keskerakond kui Rahvaliit saavad enda poliitika ja huvigruppide esindamise eest nii et vähe ei ole.
Huvitav on aga see, et mulle pole silma hakanud ükski Keskerakonna ja Rahvaliidu seisukohti lahkava postitus. Kas Rahvaliidu ja Keskerakonna toetajate seas on üldse blogijaid? Peaks olema, kuid mida nemad praegu toimuvast arvavad? Kas Rahvaliidu ja Keskerakonna tegevus vastab nende huvidele ja kas praegu toimuv mõjutab oluliselt ka nende valikuid järgmistel valimistel?
Infopartisan on siiani kõige sisukamate postitustega silma jäänud, kuid mulle on jäänud mulje, et ta on pigem objektiivne mõtisklev vaatleja.
Seega, kas keegi Vabalogi lugejaskonnast teab mõnda blogivat Keskerakonna või Rahvaliidu pooldajat…või vähemalt kedagi, kes ei oleks pidevalt nii shokeeritud sellest, et võimuahned inimesed on poliitikas ja käituvad enne kõike enda huvidest lähtuvalt?
Vabalogis on ka varem informatsiooni visualiseerimisest juttu olnud (1, 2), kuid enne kui ma ise nii kaugele jõudsin suutis keegi ettevõtlik inimene ainult informatsiooni visualiseerimisele ja disainile tähelepanu pöörava blogi luua – Information Aestehtics. Tegu ei ole ainult silmailu pakkuva leheküljega vaid ka praktiliste näpunäidetega näiteks Exceli kasutajatele:
An extremely simple technique for adding simple bar charts or sparkline-like diagrams within the cells of an Excel spreadsheet. the already built-in Excel REPT function repeats any text entry a certain number of times. for instance, REPT(”X”,10) results in “XXXXXXXXXX”. so the trick is to repeat specific characters, such as a single bar “|” to create data bars.
As an undergraduate, he had read Friedrich Hayek’s 1945 free-market manifesto, “The Use of Knowledge in Society,” which argues that a person’s knowledge is by definition partial, and that truth is established only when people pool their wisdom. Wales thought of the essay again in the nineteen-nineties, when he began reading about the open-source movement, a group of programmers who believed that software should be free and distributed in such a way that anyone could modify the code.
Huvitav on see, et paljud inimesed ei seosta hindasid eriti informatsiooniga ja on valmis osasid hindasid kas külmutama või kuidagi reguleerima. Samas on valdav enamus inimestest nõus väitega, et parimate otsuste tegemiseks on vaja kõige värskemat ja täpsemat informatsiooni.
Hinnad on informatsioon ja igasugune aktiivne sekkumine, mille tulemus on hindade moonutamine, põhjustab eksitava informatsiooni edastamist tarbijale, kes ei saa enam lähtuda valikute ja otsuste tegemisel õigest informatsioonist.
Kuigi RIAA ja MPAA karvane käsi Eestisse esialgu veel eriti ei ulatu pole olukord päris sama Rootsis, kus Pirate Bay mõniaeg tagasi just RIAA ja MPAA survel ette võeti. Tõenäoliselt ei osanud kahe mammutorganisatsiooni juristid aga arvatagi, et nende tegevus võib põhjustada Rootsis uue poliitilise partei – Piraatide partei – sünni. Vähe sellest, et uus partei soovib autorikaitse seadusi Rootsis oluliselt muuta on nad asunud pakkuma ka darknet’i ehk pimevõrgu (kui keegi teab paremat sõna, siis võtaks meeledi kasutusele) teenust:
Long predicted by journalists, analysts, and pirates, darknets are encrypted private networks that facilitate private acquisition and distribution of content in an environment that is inherently conducive to the evasion of detection and surveillance. Originally introduced in a 2002 paper called “The Darknet and the Future of Content Distribution,” in which the authors imply that the emergence of darknets is inevitable as long as content can be copied and there is sufficient interest in distribution.
Mis sorti teenusega, siis tegu on selgitab sama Ars Technica artikkel, kust pärines ka eelnev tsitaat:
Relakks, which is described as “Swedish style” broadband, provides a high-speed virtual private network through which users can anonymously connect to the Internet. Users are given substitute IP addresses that enable them to surf the web and use bandwidth intensive network applications through a connection protected by 128-bit encryption that theoretically deflects ISP snooping. Located in Sweden and built entirely without American software “for security reasons,” the Relakks service emphasizes legal protection as well as technological protection. Sweden’s Electronic Communications Act of 2003 stipulates that telecommunications service providers are only required to turn over records to the Swedish government in circumstances where evidence demonstrates beyond doubt that a suspect has perpetrated a crime for which a minimum jail sentence of two years is applicable. Relakks is not legally required to turn over records to any other government or organization.
Teenus maksab 5 Euri kuus ja uurinud natuke Relakks’i inglise keelset lehekülge jäi minule mulje, et teenuse tarbimiseks ei pea asuma Rootsis. Nende esileheküljel praegu ilutsev tekst, et neil on probleeme uute klientide lisamisega annab põhjust arvata, et enda anonüümsuse pärast muretsevaid inimesi on rohkem kui küllaga.
Shanghais asuv Jing Tong’i ülikool on juba mitu aastat koostanud maailma ülikoolide TOP 500 nimekirja ning värskelt on valminud 2006. aasta nimekiri. Jätkuvalt domineerivad nimekirja esimeses osas USA ja Inglismaa ülikoolid ja nagu arvatagi võis pole ei Eestil ega teistel Balti riikidel sellesse nimekirja mingit asja.
Ida-Euroopa on esindatud õnneks Tsehhi poolt, nende parim ülikool mahub vahemiku 201-300 ja rohkem neid nimekirjas polegi. Poola on esindatud kahe ülikooliga, mis mahuvad vahemiku 301-400. Täpselt sama lugu Ungariga. Ainult Moskva ülikool on suutnud murda 70. kohale samas kui järgmise Venemaa ülikooli võib leida alles vahemikust 301-400.
Meile lähemalt väärib mainimist Soome Helsingi ülikooli jagatud 74. koht, sest ülejäänud neli Soome ülikooli võib leida vahemikust 201-500. Rootslastel on esimese saja seas neli ülikooli, sealhulgas minu akadeemiline kodu veel järgmiseks kaheks kuuks, Lundi ülikool, mis jagab 90. kohta ja on seega eelmise aastaga võrreldes tõusnud 9 kohta. Rootslastel mahub vahemiku 201-500 veel seitse ülikooli.
Minu jaoks kinnitab see uurimus lihtsalt ühte varasemat veendumust: kui bakalaureust on mõtet veel Eestis teha, siis magistri- või doktorikraad tasub teha neil, kes kunagi vähegi tõsisemalt soovivad teadusega tegeleda, Eestist kaugemal.
Kuni 2003. aasta andmeid kasutanud OECD raportist selgub, et kõrge miinimumpalk mõjub noorte tööhõivele Soomes – üllatus, üllatus – negatiivselt. YLE vahendab:
The organisation says that high starting salaries, especially in the service and hospitality sectors, may work as employment barriers against young people.
“For Finland there is some evidence that the high minimum labour cost may have reduced employment of younger workers,” states the report.
OECD’l on ka lahendus välja pakkuda, mis ei pruugi sugugi sümpaatne olla ametiühingutele:
The OECD has suggested that during the next negotiations over national wages and working conditions, less emphasis should be placed on an across-the-board pay raise, and more effort should be put into targeted raises based on experience and age.
Finland’s largest blue-collar union federation SAK says they reject any notion of a pay cut even on a trial basis. They don’t believe lower wages will increase employment among youth.
Eriti hea on loomulikult viimane lause, mis on sõnastatud läbi “usu”. Jah, madalam palk ei meelita kedagi tööle, kuid madalamad palgad võimaldavad vähemalt töökohti juurde luua, mida noored saavad täita ka ilma eelneva kogemuse või kõrghariduseta.
OECD’l oli soomlastele veel midagi öelda:
In addition, the OECD says the difference between low and high wages is too small, which stifles ambition.
Kui ajendid ei ole paigas, siis pole mõtet ka mingit imet loota. Kui juhatuse esimees saab ainult natuke kõrgemat palka kui spetsialist, siis miks peaks ta endale võtma rohkem vastutust või suurema töökoorma? Sellele küsimusele vastust otsides tasub mõelda sellele, et enamus otsuseid tehakse piiri peal, kus midagi natuke rohkem või natuke vähem hakkab olulist rolli mängima.