E-riigile uus hoog…vanade hoovõtu meetoditega? (I osa)
I osa – hankemehhanismi ja olemas oleva korra olemuslikust puudusest
Eilses Postimehes ilmus e-riigist paar artiklit, milles kirjutatu ei tohiks üllatada samas kui ükski neis esitatud mõte pole midagi, mida juba mitu aastat tagasi poleks välja öeldud. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president kirjutab, et praegune olukord on nadi, et Eestil on põhimõtteliselt kaks valikut ja e-teenuste arendamisse tuleks aktiivsemalt erasektorit kaasata:
Sellisel juhul peaks riik ka tellima teistel alustel töid. Erasektor muutuks palju aktiivsemaks hetkest, kui me teaks, et avaliku sektori hankemehhanism meid selles osas toetab ja arendajatele jäävad autoriõigused. Ilmselt arendavad IT-ettevõtted siis innukamalt selliseid teenuseid, mida me saame hiljem kas osadena või tervikuna taas ja taas müüa.
Kas ma olen ainus, kellel tundub see artikkel pigem klassikalise lobitööna, kus mõndasid suuremaid ettevõtteid koondav liit soovib “hankeprotsessi” endale sobivamas suunas mõjutada. Alustame sellest, et hankeprotsess ise on juba piisavalt puudulik ainuüksi sellepärast, kui lihtsalt on kvalifitseerumistingimustega välistatavad vähegi väiksemad tegijad, kelle lahendus võib olla, lihtsam, odavam ja innovaatilisem.
Olles ise hankeid koostanud, neis osalenud ja kogu protsessi korduvalt kõrvalt vaadanud, siis võin suht veendunult väita, et ametnikud ei hakka kunagi hankeid koostama ilma, et nendi enda seljatagune oleks korralikult kaitstud. Kõige lihtsam viis selleks hangete puhul on mitte võtta riske ja seada karmid kvalifitseerumise tingimused. Radikaalselt uuenduslike lahendusi, mis tõesti oleks eksporditavad, aga taolistest hangetest ei tule juba ainuüksi piirava lähteülesande vajalikkuse tõttu.
Oma ette küsimus on aga see, kui eksporditavad on need lahendused. Kui tegu on avaliku sektori lahendusega, mille üheks osaks on delikaatsete isikuandmetega andmebaasidega ümber käimine, siis võib see ainuüksi seadusandlikult olla erinevates riikides väga erinevalt lahendatud. Nii võib täitsa vabalt juhtuda, et väljatöötatud lahenduse turg on oluliselt väiksem kui terve maailm. Ei tasu alahinnata vähegi suuremate riikide paranoiat enda avalike teenuste väljatöötamisel või ka lihtlabast uhkust, mis välistab mingi “Eesti lahenduse”. Igas riigis on omad IT ettevõtted ja e-riigi arendajad, kes vaatavad samuti hangete korraldamise protsessi suunas, et seda neile sobivas suunas mõjutada.
Mis autoriõigustesse puutub, siis ega seegi küsimus ole päris nii lihtne kui näib. Ma olen nõus, et arendajatele peavad jääma märksa suuremad õigused, kuid jättes autorikaitseõigused täies ulatuses arendajale võib tekkida olukord, kus olemas olevat lahendust oleks vaja edasi arendada, kuid selleks arendajaks saab olla ainult esialgse lahenduse väljatöötaja. Miks? Aga sellepärast, et tegu on ühe ettevõtte tootega, mis võib endas sisaldada unikaalseid konkurentsieelisega seotud lahendusi ja suvalist konkurenti sinna sorkima ei soovi keegi lasta.
Mulle jäi silma ka üks teine huvitav üleskutse sama artikli lõpust:
Selge on aga see, et loodud innovaatilise e-riigi mainekuvandit me lörtsida ega hävitada ei tohiks, sest see on üks väheseid pidepunkte, millega meie riiki mujal maailmas seostada osatakse. Isegi majanduskriisi hirmus haldus- ja arendusrahasid kinni keerates peame sellele mõtlema. Pigem tasuks teha kõik meist sõltuv, et see legend tugevneks.
Legend on lahe ja seda otseselt torpedeerida pole vaja, kuid täpselt samuti pole vaja e-riigi lahendusi ületähtsustada. Kuni summad ei ole väga suured ei hakka tõenäoliselt keegi neid kärpima, kuid kui jutt läheb juba sadadele miljonitele, siis peaks arvestama ka sellega, et kuskilt peab raha leidma nii õpetajatele, pääste- kui meditsiinitöötajatele ja nende töötingimuste parandamiseks. Mina näeks ka neid teenuseid meelsamini pakkumas erasektorit, kuid ilmselgelt olen ma vähemuses.
Valikuid tuleb seega kahtlemata teha, kuid mingit põhjust arvata, et e-riigi rahastamine kuidagi eelistatum peaks olema, kahjuks pole.
Vaata ka:
I osa – hankemehhanismi ja olemas oleva korra olemuslikust puudusest
II osa – tsentraliseerimine ei ole kaugeltki ainus lahendus
III osa – lahendused alt üles ehk ligipääs töötlemata andmetele
Categorised as: ...
[…] I osa riigihangetest. Jüri väidab et riigihangetega pigem välistatakse väiksemad tegijad, välditakse riske. Teisalt, ma vaatan alati sellest vaatepunktist, „kui see oleks minu või minu firma raha“. Tahaks saada ettenähtud lahendust etteantud aja jooksul. Võibolla oleks veel karmim tingimuste seadmisel. http://www.vabalog.ee… […]