VABALOG

10 artiklit, mis väärivad teistega jagamist

Arvestades sellega, et vahepeal tekkis blogimisse väike paus, siis on ka viitamist väärivaid artikleid tavalisest hulga rohkem. Aga asja juurde:

  1. They Carry Guns – Kalifornias on relvade varjamatult kandmine lubatud, kuid seda kitsendustega, mis on paljudele jätnud mulje vastupidisest. Mõned aktivistid San Diegos üritavad siiski relvade varjamatut kandmist avalikkusele rohkem tutvustada ja sellest ajendatuna proovis ka üks naisreporter omal nahal nii relva kandmist (koos politsei kohtamisega) kui tulistamist…lasketiirus.
  2. The history of the Times New Roman typeface – lugematud dokumendid näevad välja just sellised nagu nad näevad, sest kõik nad on vormistatud kirjatüüpiga Times New Roman. Et kirjatüübil võib olla omapärane ja isegi huvitav tagataust, mis väärib teadmist, ei juhtu just iga päev. Et sellest kirjutab Financial Times juhtub aga veelgi vähem. Samas tundub siin siiski oma loogika olevat.
  3. Can Humans Cope with Information Overload? Tyler Cowen & John Freeman Join the Debate – informatsiooniajaloolane Adam Thierer on kahe raamatu arvustamise käigus hakkama saanud mõtlemapaneva esseega, kus proovib tehnooptimistina tehnopessimistidele paremaid argumente pakkuda ja enda seisukohtade puudusi välja tuua.
  4. The Final Days of Merrill Lynch – kütkestav lugu sellest, kuidas Paulson ja Bernanke mõne valitud sõna mõjuva kasutamisega Bank of America tegevdirektorit Merrill Lynch’i ostma veensid. Keegi toimunut ei eita, kuid seadustest on erakorralise olukorra nimel lihtsalt mööda mindud. Ühtlasi hakkab taoliste artiklite põhjalt joonistuma kahetsusväärselt vastik trend, kus läbi finantssektori mõjutamise – ja tegelikult kaudse ähvardamise  – otsustab võimul olija, kellel läheb hästi ja kellel mitte olgu lepingutes kirjas, mis iganes.
  5. Disorderly genius: How chaos drives the brain – arvestades aju keerulisust ja toimimise salapära peaks uusi ja huvitavaid avastusi veel kauaks jätkuma. Artikkel annab hea ülevaate mõnedest viimastest kontseptuaalsetest arengutest ja selgitab kui oluline on loovuse jaoks aju kaootilisus.
  6. Placebos Are Getting More Effective. Drugmakers Are Desperate to Know Why. – kui platseebol on samad toimed, mis ravimil, siis kui tõsiselt peaks ravimeid üldse võtma? Farmaatsiatööstus on üha rohkem ja rohkem vastamisi faktiga, et vanemad ravimid ei anna kordustestides paremaid tulemusi kui platseebod. Ühelt poolt on suurfirmad paanikas, kuid teiselt poolt on tärganud uus lootus, mis seotud platseeboefekti maksimaalse ära kasutamisega.
  7. Silicon Israel – pikem lugu sellest, kuidas üpriski sotsialistlike juurtega Iisraelist sai 1990-ndate lõpus, üks ettevõtlussõbralikumaid riike maailmas. Millist rolli mängisid siin Nõukogude Liidust ümber asunud juudid, millist rolli aga majandus- ja hariduspoliitika selgub aga artiklist. Kahju ainult, et USA miljarditesse dollaritesse ulatuvad toetused Iisraelile leiavad mainimist vaid kaudselt.
  8. The Rubber Room – mitte just paremapoolse maailmavaatega silma torganud New Yorker’is ilmus hiljuti artikkel, mis valgustas õpetajate ametiühingu mahhinatsioone New Yorgi osariigis. Sisuliselt on tegu artikliga, mis selgitab, kui keeruliseks ja problemaatiliseks on ametiühing suuteline laste kvaliteetse harimise teha, kuid ühtegi õpetajat pole võimalik ühelgi põhjusel vallandada. Kohati ahastust tekitav.
  9. Battlestar’s “Daybreak:” The worst ending in the history of on-screen science fiction – hirmuäratavalt pikk ja põhjalik analüüs, mis oleks vabalt võinud olla mõnevõrra lühem, kuid kahjuks tuleb autori järeldustega nõustuda. Ma ei tea, mis Ron Moore’iga juhtus, et ta sedavõrd ebausutava lahenduse teed läks, kuid mind valdas pärast  viimase osa lõppu nördimus – olgu ta õigustatud või mitte.
  10. The Jail Inferno – tundub, et Foucault vanglasüsteemikriitikast inspireeritud artikkel, mis valgustab vangide kohtlemist USA vanglasüsteemis ja meetodeid, mida kasutatakse nende kontrollimiseks. Märkimisväärne juba ainuüksi selle tõttu, et teeb selgeks, mis vahe on inglise keeles sõnadel “prison” ja “jail”. Käsitlemist leiavad ka metodoloogilised läbimurded, mis on võimaldanud vanglaid ja vange paremini kontrollida.

Categorised as: ...


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga