Majandusteadlaste jaoks on elementaarne, et kui mingit teenust pakutakse, kuid teenuse täiemahuliseks osutamiseks vajalik finantseering puudub, siis tekivad järjekorrad. Teiste sõnadega puuduv raha on asendatakse ajaga. Nii on tipptunnil poes kassades tekkivad järjekorrad tingitud lühiajalisest nõudluse kasvust teenuse järgi, mida pole poe juhtkonnal täiendavate kassiiride palkamise näol otstarbekas täies mahus pakkuda. Eriti kui enamus ajast […]
…sa pead, kuskil kolkakohas bensiinijaama – tuled vaevu-vaevu ots-otsaga kokku – ja mõistad, et pangalt tuleb täiendavat krediidit taodelda – nii 10 000 dollari ulatuses – ainult, et sinu taotluse aksepteerimisel kantakse sinu arvele hoopis 10 000 000 dollarit? Tema otsustas koos abikaasaga võtta, mis võtta annab ja põgenda.
Ajakirjandusega on selline kummaline lugu, et kuni sa ise asjast eriti midagi ei tea tundub kõik enam-vähem, kuid kui tead millest jutt käib, siis tundub enamus kirjutatavast lausa vägisi kuidagi pealiskaudne. Mihkel Kärmas sai mõned nädalat tagasi Ekspressi jaoks valmis artikliga Kukruse-Jõhvi teelõigu ümberehitusest intrigeeriva pealkirjaga Oht Sügavikust: Aasta kalleim maantee võib sisse sadada? Huvitav […]
Matthew Iglesias pilkab ümber nurga ameeriklasi, kes on Eestit esile tõstnud kui liberaalse majanduspoliitikaga näidisriiki. Ega muust juttu ei ole kui tulumaksumäärast, kuid Eestis eest ütleb õnneks sõna sekka Tyler Cowen, kes tundub natuke laiemalt mõtlevat. Küsimus ei ole niivõrd selles, mis toimub praegu kuivõrd järgmise viie aasta jooksul: I would add a cautionary note. […]
Tervishoiuteema jätkuks lisaks mõned täheldused eilses Postimehes ilmunud intervjuule Peeter Mardnaga, kes toob välja nii mõndagi olulist, kuid pakub lahendusi, mis on kohati ebarealistlikud ja teine kord poliitiliselt sama hästi kui välistatud. Rõõm näha, et arstid mõistavad tervislike eluviiside olulisust ravikulude vähendamisel ja seda, et oluline on inimeste omavastustuse suurendamine. Selle asemel, et seada inimestele […]
Eelmise postituse ühest kommentaarist koorus välja küsimus, millest lähemate aasta jooksul pole pääsu: kes, millises ulatuses ja kelle tervishoidu peaks rahastama? Valdav enamus inimesi on harjunud sotsialiseeritud tervishoiusüsteemiga, mida finantseeritakse läbi maksude. Kahjuks muutub aga taoline süsteem seda piiravamaks, mida keerulisemaks ja kulukamaks kujunevad ravimeetodid. Protseduurid ja ravimid on aastakümnetega arenenud ja täna on ravitavad […]
Ma olen korduvalt (ja enda arvates rohkem kui küllaga) kirjutanud alampalga negatiivsest mõjust , kuid peaaegu tähelepanuta on jäänud majandustegevuse valdkonnapõhine litsentseerimine. Tung litsentseerimisest kirjutada lõi välja eile, kui sattusin üle pika aja lugema Õhtulehte, mis sisaldas ka artiklit Staažikas hambaarst osutus petiseks. Alustaks vast sellest, et litsentseerimata tegutsemine ei tähenda veel automaatselt kellegi petmist […]
Nejapäeval, 7. mail selgus, et Keila-Joa lossi ostmisest pole keegi isegi 5 miljoni krooniga huvitatud. Mõistagi ei ole see ühelegi mõtlevale inimesele üllatus, kes on vähegi Keila-Joa lossi staatusega kursis. Probleem on väga lihtne: Muinsuskaitseamet on seadnud lossile, lossi pargile ja teistele kompleksi kuuluvatele hoonetele muinsuskaitselised eritingimused, millega kaasnevad tegelikult hämmastavalt suured rahalised kohustused. Kindlasti […]
Delfi vahendas Hardo Pajula intervjuud Terevisioonis. Artikkel on küll lühike, kuid intervjuud on oma kümmekond minutit, kus muu hulgas soovitab Pajula rohkem väljas jalutada ning vähem ajalehti lugeda – soovitus millega saab ainult nõustuda. Kuna Pajula on ise õppejõuna tegutsenud, siis teab, millist haridust pakub meie haridussüsteem ja eks tal ole sellelt kohalt piisavalt kriitiline, […]
Tyler Cowen viitas ühes eilses postituses huvitavale uurimusele The Price of Political Opposition: Evidence From Venezuela’s Maisanta poliitiliselt motiveeritud allkirjade kogumise võimalikest tagajärgedest infotehnoloogiaajastul. Nimelt kogus Venetsueela opositsioon Chavezi tagandamishääletuse tarvis allkirju. Kui 2002. aastal allkirjade kogumisega alustati õnnestus kokku saada 1,6 miljonit allkirja. Kahjuks ei aktsepteerinud neid allkirju Venetsueela Ülemkohus, mis polnud rahul Valimiskomisjoni […]