VABALOG

Archive for the ‘…’ Category

Kohustuslik postitus Küprosel toimuvast

Kui homme õhtuks pole Küprose parlament jõudnud nii kaugele, et teisipäeval lubada pankadel avaneda, siis lõpetab Euroopa Keskpank nende finantseerimise. Häda ajab aga isegi Küprose härja kaevu ja tulemuseks on olukord, kus parlament on andud valitsusele volitused järgmiste piirangute kehtestamiseks: Restrictions in daily withdrawals Ban on premature termination of time savings deposits Compulsory renewal of all […]

Huvitavaid artikleid märtsi esimeseks töönädalaks

Fetish for making things ignores real work – John Kay paneb lühikeses, kuid tabavas kirjutises diagnoosi inimestele, kes arvavad, et majandusliku edu A ja O on tootmine. Tootmisfetish ei ole võõras ka mitmetele eestlastele, kes suunaks tootmisesse meeleldi oluliselt rohkem maksumaksjate raha kui seda praegu tehakse, kuid nagu Kay selgitab, pole selleks erilist alus. Tootmise […]

Paternalism kui suhtumist mürgitav mentaliteet

Täna võis muuhulgas Delfist lugeda, kuidas piletita sõitmise eest trahvitud noormees avastas, et tal pole õigust ennast eksamile registreerida, sest koos piletita sõitmise eest saadud väärteokaristusega pikenes ka varasem kiiruse ületamise eest saadud karistus. Ma saan küll aru, et liiklusrikkumise korral oleks taoline tegevus veel põhjendatud, kuid nagu ametnike kommentaaridest selgub võib tegu olla suvalise […]

Vananevas Euroopas pole probleemidest pääsu

Ajal kui enamus meist soovib vähegi positiivsetes uudistes ka positiivset näha annavad nii mõnedki inimesed järjekindlalt märku, et Euroopa võlakriisi lõpp-vaatus on alles ees ja seda rohkem kui ühel põhjusel. Wall Street Journalil õnnestus vestelda Bernard Connolly’ga. Tegu on härrasmehega, kes ennustas Euroopa praegust olukorda juba seitseteist aastat tagasi ette kui oli alles Euroopa Komisjoni […]

Isesõitvatele autodele soodsa keskkonnaga Eesti maailma tipuks?

Üks nägemus paljudest – juhita auto Allikas: futuristspeaker.com Jättes kõrvale selle, kuidas tõlgendada Maanteeameti pressibriifingul öeldut, on vähegi pikemas perspektiivis hoopis olulisem küsimus, kust tuleb raha teede infrastruktuuri säilitamiseks ja arendamiseks? Kütuseaktsiisis katab veel mõneks ajaks kulutused, kuid praegu on õige aeg hakata mõtlema otsustele, mida viimasel hetkel ei ole mõistlik ega tõenäoliselt ka võimalik ilma […]

Suvise piirkiiruse tõstmata jätmine – kuidas korrelatsioonist saab kausaalsus

Eelmise aasta aprillis kirjutasin seoses piirkiiruste tõstmata jätmisega ka natuke tulevikust: Mulle tundub, et skeptilisuseks annavad põhjust igasugused otsused, mida on tagantjärgi võimatu hinnata. Kui aasta lõpus loetaks hukkunute lõplikud arvud kokku, siis mis iganes need ka ei oleks on võimalik Juhan Partsil öelda, et otsus oli õige: liiklussurmasid oli eelmisest aastast vähem, järelikult piirkiiruse […]

Vahelduseks kahest teedeehitust käsitlevast artiklist

Eelmisel laupäeval ilmus Päevalehes artikkel Valitsus laenas teeaukude lappimiseks 160 miljonit, milles tuleb juttu Eesti Vabariigi poolt Euroopa Investeerimispangast võetud laenust, millest osa läks europrojektide omafinantseeringu katmiseks, kuid 160 miljonit eurot läheb teeprojektidesse: 160 miljoni euroga makstakse kinni pea sada pisikest teeprojekti hinnavahemikus sajast tuhandest eurost paari-kolme miljonini. Põhimõtteliselt on tegemist olemasolevate teede jooksvate hooldus- ja […]

Juriidiliste isikute erakondadele annetamise lubamisest – pooldavalt

Reformierakonna kentsakad rahastusskeemid on tekitanud hulgaliselt poleemikat, kust ei puudu ka väited sellest, et varjatud rahastamine võimaldab sobivaid seadusi lausa osta. Tõsiasi, et mingit tõestust taolistele väidetele pole, ei näi eriti kedagi häirivat. Nõudeid läbipaistvusest ja avatusest tuleb küll vasakult ja paremalt, kuid enda kriitika aluseks olevatesse eeldustesse ja lähtepunktidesse ei suhtuta sugugi nii avameelselt […]

Kombates bürokraatliku pedantsuse piire

Sattusin ühe projektiga seoses hiljuti nägema EAS’i poolt taotlejale saadetud tuvastatud puuduste kirja. Kirja saatmise põhjuseks oli tõsiasi, et toetus võib olla kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest, kuid projekti taotlusel oli toetuse määr 85,00000008%. See on 8 senti iga miljoni euro kohta. Ainuüksi puuduste tuvastamise kirja vormistamiseks kuluv aeg maksab suurusjärkude võrra rohkem kui viga […]